Liiklussüüteod

1-19-2666

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Edgar Kirjale on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna keda on 08.04.2015 Harju Maakohtu poolt ja 03.12.2015 Tartu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki Lk 2 / 4

1-19-2666 alkoholijoobes juhtimise eest, juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 17.06.2018 kella 00:20 kuni 00:45 vahelisel ajal Rapla maakonnas Kehtna vallas Eidapere külas Tiigi 3 maja juurest Tallinn-Rapla-Türi mnt 61. km-ni sõiduautot Toyota Corolla reg nr xxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis väljendus selles, et etanooli sisaldus tema veres oli ühe grammi kohta vähemalt 1,95 milligrammi. Oma teoga rikkus Edgar Kirja liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mis sätestab, et mootorsõiduki juhtimine on keelatud isikul, kes ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust, LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning samuti LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega rikkudes liiklusseaduse nõudeid ning olles eelnevalt kahel korral kohtu poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud, pani Edgar Kirja toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Samuti süüdistatakse Edgar Kirjat selles, et tema isikuna, keda 03.12.2015 karistati Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 4231 järgi vangistusega, mille kandmisest ta vabanes ennetähtaegselt 30.11.2016 tingimisi 6-kuulise katseajaga (katseaeg kuni 30.05.2017) ning kes seejärel, 13.11.2017 juhtis uuesti vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata mootorsõidukit ning keda karistati selle eest 23.01.2018 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi väärteokorras, juhtis eeltoodule vaatamata, uuesti tahtlikult, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot alljärgnevalt: 1) 17.06.2018 kella 00:20 kuni 00:45 vahelisel ajal Toyota Corolla reg nr 892MGT Rapla maakonnas Kehtna vallas Eidapere külas Tiigi 3 maja juurest Tallinn-Rapla-Türi mnt 61. km-ni; 2) 09.07.2018 kella 18:46 ajal Toyota Corolla reg nr xxxxxxxx Tallinnas mööda A.Laikmaa tänavat Tartu maantee suunas; 3) 06.03.2019 kella 16:10 ajal Volvo V70 reg nr 658 AUL Harju maakonnas Rae vald Kõrtsi tee 2 juures. Seega juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus Edgar Kirja süstemaatiliselt LS §-s 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning § 94 lg 1 nõudeid (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) ning pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Edgar Kirja ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Edgar Kirja süüdi tunnistada karistada ja KarS § 4231 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning mõista E.Kirjale liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. Vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud osa vangistusest 1 aasta ja 6 kuud mitte pöörata täitmisele kui Edgar Kirja 2 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Edgar Kirja kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuda käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Lk 3 / 4

1-19-2666 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.Kirja kahtlustatavana kinni peetud ajavahemik 0910.07.2018, so 2 päeva ning samuti kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 06.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Argo Küünemäe õigusabi tasu kogusummas 90 eurot (60 eurot /I kd tl 50/ + 30 eurot /II kd tl 31-33/; kaitsja KN tasu 60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi maksumus 27 eurot /I kd tl 11-12/. Menetluskulud kohtueelsel uurimisel kokku 987 eurot, mille lisandub menetluskulu kohtumenetluses. Menetluskulud võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus mõistab riigituludesse menetluskulud summas 1407 eurot. Süüdistatav nõustus kohtuistungil lisaks kokku lepitule hüvitama kaitsja KN menetlusekulud 60 eurot, millised kokkuleppes ei kajastu, samuti mõistab kohus süüdistatava nõusolekul välja menetluskulud 360 eurot kaitsja osalemise eest kohtumenetluses. Kaitsja sõidukulud summas 162 eurot jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.