Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

25.03.2019

koht

Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-1836

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuasi

Oleg KOZLOVI taotlus riigi õigusabi saamiseks

Taotleja

RESOLUTSIOON

Oleg KOZLOV sünd. 22.07.1970, isikukood 37007225226, kannab karistust xxx xxx. Jätta Oleg KOZLOVI taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja saabus 05.03.2019 Oleg Kozlovi riigi õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt sai ta avalduse prokuratuurist seoses asjaga Kadi Luuri vastu. Vajab advokaati, kes saaks kaitsta tema õigusi KrMS § 208 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri otsuse vastu. Viru Maakohtu 12.03.2019 kirjaga kohustati Oleg Kozlovi hiljemalt 19.03.2019 esitama maakohtule prokuratuuri otsus, et maakohus saaks kõiki asjaolusid hinnata. Maakohus märkis, et tähtajaks vastamata jätmise korral võib maakohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätta. Viru Maakohtusse saabus 19.03.2019 Oleg Kozlovi vastus kohtu järelepärimisele, millega ta edastas Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.03.2019 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud esitatud taotluse ja selle lisadega riigi õigusabi saamiseks, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §10 lg.1 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Riigi õigusabi liigid, saamise tingimused ja korra sätestab RÕS, mille §6 lg.1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS §12 lg.2 kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei selgu, millist RÕS §4 lg.3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus esitatuks riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena. Lisaks majanduslikule seisundile näeb RÕS §7 ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid. RÕS §7 lg.1 p.1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Maakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamist Riigiprokuratuuris saab teha ka ilma õigusalaste eriteadmisteta. Nimelt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. Seega olukorras, kus taotluse esitaja on ilmselgelt võimeline ise oma õigusi kaitsma, ei ole õigusabi andmine põhjendatud. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes RÕS §7 lg.1 p.1, KrMS §383, §384, §386, §387.