Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-18-1081
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Erapart 04.03.2019 erakorraline ettekanne Z.C `i Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega (1-18-1081) määratud katseaja pikendamiseks. Z.C, isikukood XXX, elukoht xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Kadri Erapart esitas 04.02.2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada Z.C-le Harju Maakohtu 09.05.20 18 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra. Z.C tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega lühimenetluses KarS § 1572 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus raskeima karistuse täieliku suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Z.C-le Viru Maakohtu 14.07.2016. a kohtuotsusega nr 1-16-6108 mõistetud liitkaristust (1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust) osaliselt Z.C-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse (10 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 14.07.2016. a kohtuotsusega ja Viru M aakohtu 16.02.2017. a kohtumäärusega nr 1- 166108 mõistetud ja täielikult ärakantud karistus ehk 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1 -18-1081 (kohtueelses menetluses 17730000003) Z.C ’i eelvangis tuses viibimise aeg 18.01.2016. a – 20.01.2016. a, s.o 3 (kolm) päeva. Seega ärakandmata karistuseks loeti 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg -te 1 ja 3 kohaselt täitmisele mitte pööramata, kui isik ei pane 1 a astase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Otsus jõustus 17.05.2018. Kriminaalhoolduse algus 17.05.2018 ja lõpp 09.05.2019. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu kohustus i: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisest Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.
Z.C ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 05.02.2019. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta näitas 06.02.2019 toimunud registreerimisel kriminaalhoolduse registreerimiskaarti, millel oli number viis parandatud number kuueks. Registreerimise kuupä ev 05.02.2019oli ümber tehtud 06.02.2019. 04.03.2019 antud kirjalikus seletuses märkis hooldusalune, et ei tulnud 05.02.2019 registreerimisele, kuna registreerimiskaardile oli kirja pandud 06.02.2019. Z.C oli elukohast eemal ajavahemikul 09.01.2019 kuni 05.02.2019 selleks eelnevalt luba taotlemata. Elukohast kauemaks kui 15 päevaks lahkumise kohta väitis Z.C 06.02.2019 toimunud registreerimisel, et oli ajavahemikul 09.01.2019 kuni 05.02.2019 Pärnu haiglas ravil.04.03.2019 antud kirja likus seletuses märkis, et oli elukohast eemal kauem kui 15 päeva etteteatamata.Seletuses tunnistas, et andis ametnikule valed andmed. Esmakohtumine toimus 28.05.2018, mil Z.C-le selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Z.C kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Samuti on talle kohustusi registreerimiste ajal üle korratud. Kriminaalhooldusametnik märgib, et hooldusalune ei ilmunud 07.09.2018 registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ning 12.09.2018 antud seletuses märgib, et ei ilmunud vastuvõtule kuna ajas kuupäevad segamini, arvas, et registreerimine on 17.09.2018. Koostatud esimene kirjalik hoiatus. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et hooldusalune ei ilmunud 06.12.2018 registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. 13.12.2018 antud seletuses märgib, et ei tulnud vastuvõtule kuna oli sellel ajal Tall innas töövestlusel. Koostatud teine kirjalikhoiatus. Lisaks märgib kriminaalhooldusametnik, et 12.02.2019 tehtud järelepäring Pärnu haiglasse. 13.02.2019 saadud vastus järelepärimisele, millest nähtub, et Z. C viibis Pärnu haiglas ambulatoor sel vastuvõtul 15.01.2019 ja statsionaarsel ravil18.01.2019 –21.01.2019. Hooldusalune esitas ametnikule valed andmed haiglaravil viibimise kohta. Juhindudes KarS § 74 lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Z.C-le määratud katseaega 6 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et katseaja pikendamine annab Z.C-le võimaluse aru saada rikkumise tõsidusest ja mõjutab teda kohusetundlikult suhtuma kohtuotsuse täitmisesse. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu Z. C on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisest Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Katseaeg Z.C `i suhtes on kulgenud rahuldavalt ning võttes arvesse erakorralise ettekande asjaolusid nõustub kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine aitab Z.C `il edaspidiselt motiveerida suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks Z.C-le pikendada katseaega 4 kuu võrra . Kohus leiab, et pikendamine võib olla lühem kui 6 kuud. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Kadri Erapart 04.03.2019 erakorraline ettekanne Z.C-le Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega m ääratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrrarahuldada osaliselt. Pikendada Z.C-le Harju Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsusega määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 09.09.2019. Määruse ärakiri saata Z.C-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.