1-19-1157
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. märts 2019.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1157 (19270000020)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
I.V süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx I.V talu, xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; xxx xxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-19-1157 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I.V-le on esitatud süüdistus selles, et tema 28.12.2018 kella 23:52 paiku juhtis alkoholijoobes olles (alkoholijoove tuvastatud toksikoloogiaekspertiisiga: etanooli sisaldus veres 1,89+/-0,06 mg/g, k=2) Raplamaal Kehtna vallas Lokuta-Kehtna tee 12ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Focus reg nr xxxxxxx. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani I.V toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Vastavalt I.V ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku I.V süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. Vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele, kui I.V 18 kuu jooksul ei pane Lk 2 / 3
1-19-1157 toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada I.V katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I.V kuni katseaja lõpuni mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kuludeks on kaitsja töötasu 60 eurot ja ekspertiisi tasu 27 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha isiku vähest sissetulekut arvestades 405 euroni ning kokku mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi tuludesse 492 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude tasumist ositi 10 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 49, 20 eurot.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.