Liiklussüüteod

1-19-1154 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Keit Palule on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kellel on 17.09.2018.a Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 8 kuuks ning kes juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 01.11.2018.a ja 23.12.2018.a, juhtis taas 05.02.2019.a kella 17:42 ajal uuesti, s.o süstemaatiliselt, Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tallinn-Rapla Türi 52l kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz C200CDI reg.nr xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, pani Keit Palu toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

Lk 2 / 3

1-19-1154 Vastavalt Keit Palu ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Keit Palu süüdi tunnistada ja karistada KarS § 4231 vangistusega 6 kuud. Eelvangistus 05.02-07.02.2019, s.o. 3 päeva arvestada karistuse tähtaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust, 5 kuud ja 27 päeva, täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Keit Palu 1 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Keit Palu kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Keit Palu katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 60 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha suurus 810 eurot, mida Keit Palu ajutist mittetöötamist ja ülalpeetavaid arvestades vähendada 1⁄2 võrra, s.o. 405 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku 465 eurot, tasumist ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, s.o 46.50 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.