Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Orvi Koik
Kriminaalasi
Eduard Rodini süüdistus KarS § 424
1.novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) järgi
(alates
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lühimenetluses
otsus,
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav ja kaitsja Eduard Rodin (ik: 37411260233); elukoht: XXX; kahtlustatavana kinni peetud 17. juunil 2017; tõkend: elukohast lahkumise keeld 17. juunist 2017 – 17. juunini 2018; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud
Süüdistatav
detsembri
2018.
a
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Leelo Viil osutas Eduard Rodinile apellatsioonimenetluses, 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot.
3.Välja mõista Eduard Rodinilt talle apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 120 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Eduard Rodinile eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
1-18-7253
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eduard Rodinile esitati süüdistus KarS § 424 (alates 1. novembrist 2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2) järgi selles, et 17. juunil 2017 juhtis ta Tallinnas XXX maja juures tahtlikult mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis (lõplik mõõtetulemus 0,84 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid.
2.Harju Maakohtu 3. detsembri 2018. a otsusega tunnistati Eduard Rodin KarS § 424 (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistas teda ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud üks päev. Maakohus mõistis E. Rodinilt kriminaalmenetluse kuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 1068 eurot.
3.1.Maakohtu hinnangul on E. Rodini süü talle etteheidetavas kuriteos tõendatud politseiametnikest tunnistajate UV ja KP ütlustega, kes nägid patrullis viibides süüdistatavat süüdistuses kirjeldatud ajal mootorsõidukiga mööda sõitmas. Nad pöörasid patrullsõiduki ringi ja leidsid sama auto XXX juurde pargituna ning autot juhtinud isiku maja poole liikumas. Teisi isikuid läheduses ei viibinud. E. Rodini juures oli tunda tugevat alkoholi lõhna ja indikaatorvahendi kasutamine viitas sellele, et ta on alkoholi tarvitanud. Maakohus ei lugenud usaldusväärseks E. Rodini ütlusi, milles ta eitas mootorsõiduki juhtimist ja eitas igasugust seost sõidukiga, mida tunnistajad väitsid teda juhtimas nägevat. Süüdistatava ütlused on vastuolud tunnistajate omavahel kokkulangevate ja muudegi tõenditega kinnitust leidnud ütlustega. E. Rodini alkoholijoove mõõdeti nõuetele vastava tõendusliku alkomeetriga ja mõõtetulemus on jälgitav. E. Rodini teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
3.2.E. Rodinile karistust mõistes märkis maakohus, et tema karistamine muu karistuse kui vangistusega ei ole võimalik, sest teda on ka varem samalaadsete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, sh vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, kuid varasemad karistused ei ole süüdistatavale soovitud mõju avaldanud. Ka ei oleks rahaline karistust täidetav, sest töövõimetul süüdistataval puudub sissetulek. Maakohtu hinnangul on E. Rodini süü keskmine. Kuigi joobe määr viitaks iseenesest väiksemale süüle, suurendavad tema süüd asjaolud, et tal puudus juhtimisõigus, autol puudus tehnoülevaatus ja see oli liiklusregistrist kustutatud ning sellel puudus ka liikluskindlustus. Maakohtu süüdimõistva otsuse tegemise ajaks oli süüteo toimepanemisest möödunud juba üle aasta, mis omakorda vähendab mõistetava karistuse rangust. Süüd raskendavate või kergendavate asjaolude
1-18-7253 esinemist maakohus ei tuvastanud. Üldpreventiivsed kaalutlused räägivad E. Rodini puhul tema võimalikult pika ühiskonnast isoleerimise kasuks, Eripreventiivsed kaalutlused aga ei võimalda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu hinnangul ei saa E. Rodinile mõistetavat karistust jätta ka tingimisi täitmisele pööramata, sest ka varasem käitumiskontroll ei ole tema puhul mõju avaldanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav Eduard Rodin ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil.
4.1.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja E. Rodini õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et E. Rodin pani toime talle süüks arvatud kuriteo. Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud. E. Rodini ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning nendega tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Politseinikest tunnistajad võisid eksida ning seetõttu ei ole põhjendatud nende ütlustele viidates E. Rodini ütlusi ebausaldusväärseks lugeda. E. Rodin ostis kokku vanu autosid ja seetõttu ei pruukinud ta mäletada, et on soetanud ka süüdistuses kirjeldatud auto. Sõiduki ostmine ei tähenda, et see ka reaalselt tema valduses oli. Süüdistusversiooni kõrval on võimalikud veel muud versioonid. Tõenditest nähtub, et ükski tõend ei kummuta ümberlükkamatult E. Rodini versiooni. Kuni eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni muu versioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg-ga 3. Tähelepanuväärne on asjaolu, et arutatavas asjas on kadunud kõige olulisemad ja objektiivsemad tõendid – politseisõiduki pardakaamera ja sündmuskoha lähedal olnud turvakaamerate salvestised. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, tagamaks süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.
4.2.E. Rodin taotleb oma apellatsioonis samuti maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta põhiosas tuvastatule. Puuduvad tõendid selle kohta, et E. Rodin või temaga sarnane isik istunuks süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas autoroolis. Politsei järgnes mööduvale sõidukile üksnes põhjusel, et selle juht oli kiilas ja kandis särki kirjaga RUSSIA. E. Rodinit käsitatakse sõidukit juhtinud isikuna üksnes põhjusel, et kedagi teist läheduses ei nähtud. Siit järeldub ka see, et tegelikult ei mäletanudki politseinikud, keda nad sõiduki roolis nägid. Süüdistatav märgib veel, et tema juurest ei leitud väidetavalt juhitud mootorsõiduki võtmeid. Veel juhib ta tähelepanu sellele, et puudub video, millest nähtuks, et E. Rodin juhtis sõidukit. Süüdistatav arvates esinevad asjas kõrvaldamata kahtlused, mis tuleks tema kasuks tõlgendada. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest on rajanud enda otsuse oletustele ja kõrvaldamata kahtlustele, mida ei ole E. Rodini kasuks tõlgendatud.
1-18-7253
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonides esitatud väited alust ei anna. Enda seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
6.Nii kaitsja kui süüdistatava apellatsioonides asutakse seisukohale, et puuduvad ühesed tõendid selle kohta, et E. Rodin juhtis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit. See seisukoht on alusetu. Asjaolu, et mootorsõidukit juhtis E. Rodin, on kinnitamist leidnud politseiametnikest tunnistajate UV ja KP ütlustega, kes nägid patrullis viibides süüdistatavat süüdistuses kirjeldatud ajal mootorsõidukiga mööda sõitmas. Mõlemad tunnistajad on kirjeldanud tajumistingimusi ning selgitanud, et E. Rodin oli läbi lahtise autoakna väga hästi jälgitav. Nad on kirjeldanud süüdistatavat, sh tal seljas olnud suure ja silmatorkava kirjaga särki. Puuduvad igasugused alused väita, et nimetatud tunnistajad valetavad. Samuti ei ole mingi alust arvata, et tunnistajad võisid E. Rodini äratundmisel eksida. Kui süüdistataval või kaitsjal olnuks kahtlusi seoses nimetatud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustega, siis olnuks neil võimalus nõuda kriminaalasja arutamist üldmenetluses, et ristküsitluse käigus välja tuua vastuolusid või vigu tunnistajate ütlustes ja seeläbi nende usaldusväärsust kahtluse alla seada.
7.Süüdistatava arvates kinnitab tema ütlusi selle kohta, et ta ei ole mootorsõidukit juhtinud mh asjaolu, et tema juurest ei leitud auto võtmeid. Seegi seisukoht on alusetu. Isik peeti kinni pärast seda, kui ta oli juba autost väljunud ja liikus sellest eemale. Tegemist oli väheväärtusliku romuautoga, mille sarnaseid oli E. Rodini enda sõnutsi tema valduses ka kuriteo toimepanemise ajal 5-7 ja mida ta ostis kokku eesmärgiga need metalli kokkuostu edasi müüa. Seetõttu on kolleegiumi arvates tõenäoline, et süüdistatav, märgates, et politsei talle järgneb, lahkus autost ja viskas võtme minema, püüdes varjata asjaolu, et ta oli hetk varem sõidukit juhtinud. Hoolimata asjaolust, et E. Rodinil ei olnud sõiduki võtmeid, saab teha tõsikindla järelduse sellest, et roolis oli just tema alljärgneva põhjal. Esiteks on kaks tunnistajat üksikasjalikult kirjeldanud seda, et just E. Rodin mootorsõidukit juhtis. Teiseks on tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et isiku kinnipidamise hetkel ei olnud lisaks temale ümbruskonnas mitte kedagi muud. Kolmandaks viitab kaudselt sellele, et mootorsõidukiga oli üldse vahetult enne politsei sekkumist sõidetud, asjaolu, et tunnistaja KP sõnutsi oli sõiduki kapott tuline (tl 17), mis viitab sellele, et mootor oli lühikest aega enne seda töötanud.
8.Nii kaitsja kui ka süüdistatava hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. E. Rodinit käsitatakse sõidukit juhtinud isikuna üksnes põhjusel, et kedagi teist läheduses ei nähtud. Siit järeldub ka see, et tegelikult ei mäletanudki politseinikud, keda nad sõiduki roolis nägid. Kohus on mitmed olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kolleegium märgib, et maakohtu otsuse põhjendustele ei ole alust teha etteheiteid, mis sisalduvad apellatsioonides. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ja oma järelduste kujunemist jälgitavalt põhjendanud. Pelgalt
1-18-7253 asjaolu, et kaitsjale või süüdistatavale mingid järeldused ei meeldi, pole aga põhjus lugeda kohtu hinnanguid ebaõigeks.
9.Veel on apellandid leidnud, et E. Rodini ütlused on usaldusväärsed ja eluliselt usutavad ning nendega tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada. Politseinikest tunnistajate ütlustele viidates ei ole põhjendatud E. Rodini ütlusi ebausaldusväärseks lugeda. Kuna E. Rodin ostiski kokku vanu autosid, siis ei pruukinud ta mäletada, et ka süüdistuse märgitud auto oli tema valduses. Pealegi, süüdistatav ei puutunudki kõigi soetatud autodega vahetult kokku. Kolleegium märgib, et maakohus on E. Rodini ütlused ebausaldusväärseks tunnistanu pärast põhjalikku ja veenvat analüüsi, mille raames maakohus tuvastas vastuolud süüdistatava ja tunnistajate ütluste vahel, hindas E. Rodini räägitu elulist usutavust (mh selles osas, et ta ei pruukinudki endale kuuluva autoga, millega süütegu toime pandi, vahetult kokku puutunud olla), andis hinnangu sellele, et nii tehiolud kui sündmustiku üldise pildiga kokkulangevad tunnistajate ütlused välistavad võimaluse, et E. Rodini ütlused saaksid olla tõele vastavad. Seetõttu on maakohus teinud põhjendatult järelduse, et E. Rodini ütlused on ebausaldusväärsed. Apellantide vastupidised väited ei rajane mitte millelegi objektiivsele ja väljendavad taas lihtsalt nende soovi, et kohus asuks teisele seisukohale. Selleks pole aga ringkonnakohtul mingit alust. Samuti ei ole mingit alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks E. Rodini kasuks tõlgendada. Arutataval juhul ei esine ühtki kahtlust selles, et sõiduki roolis oli süüdistuses kirjeldatud asjaoludel just E. Rodin. Nagu juba eelpool märgitud – pelgalt asjaolu, et menetlusosaline sooviks saada kohtult mingit konkreetset järeldust, ei ole põhjus, et kohus peaks sellise järelduse tegema, kui kohtus tõendite alusel tuvastatud asjaolud viitavad hoopis millelegi muule. Praegusel juhul ongi tegemist olukorraga, kus E. Rodin ja tema kaitsja püstitavad erinevaid versioone ja külvavad kahtlusi, ent need versioonid ja kahtlused osutuvad asjas kogutud ning uuritud tõendite valguses paljasõnalisteks spekulatsioonideks, millel puudub igasugune tõsiseltvõetavus.
10.Kaitsja on apellatsioonis avaldanud ka arvamust, et politseinikest tunnistajad võisid lihtsalt eksida enda hinnangus, et nad nägid just E. Rodinit sõiduauto roolis. Ka see võimalus on välistatud juba eeltoodud argumentidel. Tunnistajad on andnud omavahel kokkulangevaid ütlusi, veenvalt selgitades, miks nad väidavad, et nägid roolis just E. Rodinit. Tunnistajad on süüdistatavat üksikasjalikult kirjeldanud, samuti kirjeldanud tajumistingimusi.
11.Nõustuda ei saa ka apellantide kriitikaga, nagu oleks arutatavas asjas kadunud kõige olulisemad ja objektiivsemad tõendid – politseisõiduki pardakaamera ja sündmuskoha lähedal olnud turvakaamerate salvestised. Vaadates kriminaalasja materjale, siis selliseid tõendeid kogutud ei ole ning nende kogumist ei ole kaitseaktis taotlenud ka kaitsja. Kohtuistungil on kaitsja küll avaldanud imestust, et miks puuduvad pardakaamera salvestised, kuid keegi ei ole arutataval juhul üldse püstitanudki küsimust sellest, kas politseisõiduki pardakaamera salvestis üldse eksisteeris ja kui, siis miks ei ole selle alusel kogutud kriminaalasjas tõendit. Turvakaameratest pole aga kohtuistungil juttu teinud isegi mitte kaitsja, mistõttu on turvakaamera salvestiste puudumisele viitamine apellatsioonis täiesti asjakohatu. Ühtlasi märgib kolleegium veel kord, et kui kaitsja või süüdistatava hinnangul oli oluline tugineda ka niisugustele tõenditele, mis kriminaalasja materjalide juures puudusid, siis ei oleks süüdistatav
1-18-7253 pidanud nõustuma lühimenetluse kohaldamisega, vaid kriminaalasja tulnuks arutada üldmenetluses, et välja selgitada asjaolud laiemalt kui üksnes kriminaaltoimikus sisalduva materjali põhjal.
12.Väide, nagu ei oleks maakohus ei põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, tagamaks süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda, on alusetu. Maakohus on sellele küsimusele karistust mõistes spetsiifiliselt tähelepanu pööranud, oma seisukohta põhjendanud ja kolleegiumi arvates on see põhjendus veenev.
13.Küsimust sellest, miks politsei järgnes süüdistatava juhitud ja patrullist mööduvale sõidukile, ei ole arutataval juhu maakohtus keegi püstitanud ning seetõttu ei saa selle üle arutlema hakata ka alles nüüd, apellatsioonimenetluses.
14.Viimaks puudub igasugune alus süüdistatava väitel, nagu ei vastaks maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused põhiosas tuvastatule ja oleks seetõttu aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Sellise rikkumisega oleks tegemist siis kui oleks tuvastatav loogiline vastuolu selle vahel, mida kohus otsuse põhiosas tuvastanud ja mida on märgitud kohtu järelduseks resolutiivossa. Niisugust loogilist vastuolu arutatavas asjas ei esine ja seda ei ole osanud apellatsioonis välja tuua ka süüdistatav.
15.Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
16.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud apellatsiooni koostamiseks neli pooltundi. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud. Tehtud menetlustoimingud on põhjendatud ning nendeks kulunud aeg usutav. Kohtu hinnangul on eelnimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud määrata kaitsjale tasu kindlaks taotletud ulatuses, s.o tasu kokku nelja pooltunni eest suuruses 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o. tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonid rahuldamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.