Liiklussüüteod

2 (4)

tal on tehtud rohkem üldkasuliku töö tunde, kui kirja on pandud. Tema uus kriminaalasi on menetluses, kuid teda ei ole veel prokuratuuri välja kutsutud. Kriminaalhooldajal täiendavaid andmeid ei olnud. Kõik üldkasuliku töö tunnid on täpselt kirja pandud nagu töödejuhatajad on talle esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna Fred Bekker soovib kohtuistungile kaitsjat. Kohus määras uue kohtuistungi aja ja määrab Fred Bekkerile kaitsja, mille kohta teeb riigi õigusabi andmise määruse. Kohus selgitas, et järgmisel kohtuistungil arutatakse asi lõpuni ja kõik asjakohased tõendid peavad enne seda esitatud olema. Kohus pidas kolmanda kohtuistungi 25.02.2019. Fred Bekker selgitas, et ta ei saanud töödejuhatajat kätte ja tõendeid esitada ei ole. Fred Bekker selgitas, miks tal kriminaalhooldus ei ole plaanipäraselt kulgenud. Tema hinnangul on pooled üldkasuliku töö tunnid tehtud. Väidetavalt käis ta ka novembris Pedjas tööd tegemas, riisus ja ladus puid. Enda viga näeb selles, et ei teavitanud kriminaalhooldajat üldkasuliku töö ajakava muutmisest. Lepinguline töö on mõnel määral seganud üldkasuliku töö tegemist. Fred Bekker tunnistas alkoholiprobleemi ja avaldas, et on kokku leppinud aja psühhiaatri vastuvõtule. Ta on praegu valmis kriminaalhooldust jätkama ja tegema üldkasuliku töö tunde. Ta palus, et kohus annaks talle selle võimaluse. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et kui kohus peab võimalikuks üldkasulikku tööd jätkata, siis tekib mure, kuhu Fred Bekker tööle panna, sest tema suhtes on tööandjatel usaldus kadunud. Pedjas töötas Fred Bekker oktoobris kolmel päeval, s.o 01.10. tegi 7 tundi, 08.10. tegi 7 tundi ja 29.10. tegi 3 tundi. Novembris Fred Bekker xxxxxxxei töötanud. Tegemata tunde on Fred Bekkeril praeguse seisuga 169. Kriminaalhooldusametnik jääb selle juurde, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja arvates on kriminaalhooldaja teinud oma tööd kohusetundlikult, et inimene saaks karistust kanda. Fred Bekker saab aru, et üldkasuliku töö tegemine on halvasti läinud. Üheks põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Nüüd on ta abi otsinud, et selle probleemiga tegeleda. Kaitsja ei näe siin võimalust süüdistada tööandjaid selles, et Fred Bekker ei ole tööd korralikult teinud. Töölepingu alusel töö tegemine on osaliselt ilmselt samuti takistanud üldkasuliku töö tegemist. Kaitsja arvates võiks kaaluda kriminaalhoolduse jätkamist ja anda võimalus noorel mehel tunnid ära teha ning saada abi seoses alkoholiprobleemiga.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtulahendiga määratud kohustuste järjepideva rikkumise tõttu tuleb Fred Bekkerile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga. Fred Bekkerile on antud korduvalt võimalusi jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuid ta ei ole osanud seda hinnata. Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele, alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele ning üldkasuliku töö ajakava rikkumisele on Fred Bekker katseajal pannud toime ka uue, varasemaga samalaadse, kuriteo. Fred Bekkeri käitumine käesoleva kriminaalhooldusperioodi ajal ja ka eelmise kriminaalhoolduse ajal (kriminaalasjas nr 1-17-1919) näitab selgelt, et kriminaalhooldus ei ole tema mõjutamiseks sobilik vahend. See ei ole pannud Fred Bekkerit oma alkoholi tarvitamise harjumusi muutma ega hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

3 (4)

Oluline on, et kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud kohtulahenditega mõistetud karistuse, sealhulgas määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Vaatamata sellele on tema soov oma varasemat eluviisi muuta olnud vähene. Väidetavalt on ta praeguseks leppinud kokku kohtumise psühhiaatriga, et saada abi alkoholiprobleemi lahendamiseks. Kui süüdimõistetu ka tegelikult on aru saanud oma probleemi tõsidusest, siis on võimalik edaspidi temast tulenevaid kuriteoriske ilmselt maandada. Eeltoodu ei muuda siiski seda, et lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele ei ole Fred Bekker nõuetekohaselt täitnud karistust ja põhjuseks ei ole olnud vaid alkoholiprobleem. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole Fred Bekkeri suhtumist ja käitumist piisavalt muutnud, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 169 tundi üldkasulikku tööd. Fred Bekker on küll kohtuistungil väitnud, et tegelikult peaks tal olema tegemata tundide hulk väiksem, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus korduvalt selgitas, mis moel oleks võimalik seda tõendada. Ainuüksi Fred Bekkeri enda ütlustest pole võimalik järeldada, kui suures osas tal enda arvestuse kohaselt tehtud töötundide arv erineb kohtule esitatud andmetest. Erinevalt Fred Bekkeri vastuolulistest selgitustest puudub alus kahelda kriminaalhooldaja arvestustes üldkasuliku töö sooritamise kohta, mis on tehtud töid juhendanud isikutelt saadud info põhjal. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Fred Bekkeril karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 169 päeva vangistust, mis on 5 kuud 19 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.