lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-9784/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-9784/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
619
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-9784/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja25.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. veebruar 2019, Tartu

Kohtuasja number

1-18-9784

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Nikolai Lilitškinile riigi õigusabi andmise otsustamine

Vaidlustatud lahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. jaanuari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Riigi õigusabi taotleja Nikolai (isikukood 36211112712), määruskaebus

Lilitškin

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada määruskaebuse advokaadist esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Riigi õigusabi taotlus

1.Nikolai Lilitškin esitas Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks selleks, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Tal endal juriidilist haridust ei ole, mistõttu ta ei ole ise suuteline kaebust koostama. Advokaadi abiga tahab ta vaidlustada kõik määrused, mille on teinud Eesti kohtud. Samuti soovib ta saada rahalist kompensatsiooni selle eest, et ta jäeti ilma õigusest pöörduda kohtusse selleks, et kohus vaataks läbi tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalid. Vaidlustatud kohtumäärus
2.
Tartu Maakohus jättis 25. jaanuari 2019. a määrusega N. Lilitškini taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et N. Lilitškini taotlus on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 3 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 p 1 kohaselt ilmselgelt põhjendamatu. Võimalik ei ole esitada nõuet, millega vaidlustatakse kõik Eesti kohtute tehtud määrused. N. Lilitškini taotlusest ei nähtu, et Eesti riik oleks tema õigusi rikkunud. Lisaks on oluline, et kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on N. Lilitškin ka varasemalt esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, mis on jäetud rahuldamata (kriminaalasi nr 1-18-3366).

MÄÄRUSKAEBUS

3.N. Lilitškin esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub maakohtu määruse tühistada ja anda talle riigi õigusabi pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Advokaadi abil soovib ta Euroopa Inimõiguste Kohtule selgitada, et Eesti kohtud rikuvad tema õigusi ning teda diskrimineeritakse ka vanglas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et N. Lilitškini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
5.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27.aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1, saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
6.Kolleegiumi hinnangul on N. Lilitškini määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti keeldunud N. Lilitškinile riigi õigusabi andmast ning oma seisukohta ka piisavalt põhistanud. Seetõttu ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ Juhan Sarv

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.