Kriminaalasi nr 1-19- 1290
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.veebruar 2019.a., Kuressaare kohtumaja,
Kriminaalasja number
1-19-1290 (18274000277)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Maria Schmuul
Kriminaalasi
V.W süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav V.W, ik. XXX, ***
Kaitsja
Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kersti Põld , kohtuistungile süüdistatav kaitsjat ei taotlenud
Kriminaalasi nr 1-19- 1290 (üks) aasta 5 (viis) kuud tingimuslikult kohaldamata, kohus määrab, et vangistust ei pöörata täitmisele kui V.W 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kriminaalasi nr 1-19- 1290 on märkida maksekorraldusele viitenumber „99919700008860“. Selgituseks märkida : menetluskulu, V.W , kr asi 1-19-1290. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuu lutamisest. Süüdistus V.W süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas 02.06.2016 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 24 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks, kusjuures katseaeg lõppes 01.06.2018, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna juhtis 07.12.2018 kella 22.40 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kudjape alevikus Tallinna tänav 88 maja juurest kuni Kuressaare linnas Tallinna tänav 84 majani registri andmetel A,K`le kuuluvat, kuid faktiliselt enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot ***registreerimismärgiga ***- isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST Typ MKIII EST seerianumbriga ARDM-0079 (taatlustunnistuse nr TTRC-18/00152) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,40 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,28 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis V.W mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime, sõiduk kaotas Auriga Keskuse parklast väljasõidul juhitavuse, sõitis risti üle sõidutee ning paiskus kraavi. Sellise tegevusega V.W , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasi nr 1-19- 1290 Kokkuleppes prokuröri poolt kohtus V.W ’le nõutud karistus: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifits eeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates V.W poolt karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt KarS § 74 lõigetele 1 ja 3 jätta 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) kuu pikkune vangistus V.W suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui V.W 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata, et V.W kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav V.W on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 3 (kolmeks) kuuks. Süüdistatav V.W andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooniga . Sõlmitud kokkuleppest saab a ru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega nõus. Taotleb menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg -s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab V.W süüdi kuriteos KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse sh lisakaristuse. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse. Arvestades, et süüdlast karistatakse mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt on põhjendatud karistusena mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine osaliselt, mõistes osaliselt reaalse vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS § -de 74 ja 75 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sõiduauto *** registreerimismärgiga *** /tl 2-5/, mis on 08.01.2019 üle antud mootorsõiduki omanikule A,K`le /tl 5/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Kriminaalasi nr 1-19- 1290 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot = 810 EUR-i. - sõiduki teisaldamise ja hoiustamisega seotud kulud summas 54 eurot /tl 21/;/on KrMS § 175 lg 1 p 6,7 kohaselt menetluskulu ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele ; -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. V.W ’lt riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 150 eurot (sisaldab käibemaksu ). KrMS § 180 lg 3 alusel ja vastavalt karistuskokkuleppele määrab kohus menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.