Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Pärast vabanemist asub elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Korteri elavad ema, kasuisa ja õde. Antud aadressil on Marko Veedla ka hea käitumise eest kodukülastusel käinud 04.07.2017 ja 12.12.2017. Elukaaslane on nõus, et kinnipeetav vabaneb tema juurde. Isikul on põhiharidus, mille omandas vanglas. Riigikeelt ei valda ning samuti puudub motivatsioon selle õppimiseks. Enne vangistus oli kinnipeetav alaealine ning vanemate ülalpidamisel, pole kunagi vabaduses töötanud. Vangistuses töötab käesoleval ajal toidujagajana. Täitmata võlanõuded Viru vangla andmetel seisuga 12.12.2018 on 435,25 EUR. Vabanemisfondis summa xxx EUR. Vangistuses toetanud igakuiselt regulaarselt kasuisa. Kuriteod toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, viimane vangistuses mõtlematu ja impulsiivse käitumise tõttu. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, õde ja vanaema. Osaleb alates 21.03.2017 MDFT pereteraapias, millega saab jätkata ka vanglast vabanemisel. Sõpruskonda kuulunud vabaduses kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Suhelnud varasemalt endast vanemate isikutega, kes avaldanud halba mõju. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitavad mitmed väärteod ning samuti kolmekordne kriminaalkorras karistatus. Teiste poolt mõjutatav olnud kuriteoks kaaskinnipeetava ründamine. Toimunud vestlused enese kehtestamise teemal ja kriminaalkorras karistatud isikute mõjust tema käitumisele. Vanusega on hakanud vangistuses iseseisvamalt otsuseid tegema, samas on oluline teiste, sh kaaskinnipeetavate, arvamus, kuid enam mitte nii olulisel määral. M. Veedla sõnade kohaselt alkoholi tarvitamisega alustas 12. aastaselt. Tarvitas 1 kord nädalas pidudel lahjat alkoholi. Läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening õigusrikkujatele 02.09.2016. Kriminaalhooldusametniku koostatud arvamusest nähtuvalt rikkus Marko Veedla katseajal kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Väärteokorras Alkoholiseaduse eest karistatud 03.11.2014 rahatrahviga. 2 korda on proovinud kanepit, viimati 2013.a. Kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla toetab Marko Veedla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör toetas Viru Vangla ettepaneku. Marko Veedla palus mitte kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Marko Veedla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 13.06.2014 Viru Maakohtu otsusega karistati Marko Veedlat KarS § 121, § 199 lg 2 p 7, 9, § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat, millest aravati maha kinnipidamise aeg 3 päeva ning koheselt ärakandmisele kuulus 2 kuud 27 päeva vangistust. 2 aastat 9 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. 05.02.2015 Viru maakohtu otsusega karistati Marko Veedlat KarS § 214 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ning KarS § 65 lg 2 alusel lõplikult vangistusega 4 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise algus 18.11.2014 Viru Maakohtu 23.08.2017 otsusega tunnistati Marko Veedla süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 05.02.2015 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 18.11.2014 ja lõpp 18.03.2019. Sellest tulenevalt saab Marko Veedla suhtes kohaldada KarS § 871 lg 2, kuna teda on KarS § 200 lg 2 alusel karistatud 3 aasta vangistusega ning röövimise koosseisuseks on vägivalla kasutamine. Seega Marko Veedla on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 871 lg 2 sätestatud eeltingimus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marko Veedla isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Marko Veedla on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas viibib esimest korda, kandes kõigi kolme otsuse järgi mõistetud liitkaristust. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise, röövimise, väljapressimise ja varguse eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning põhjuseks materiaalse kasu saamise soov. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Samuti pole tema käitumine paranenud ka vanglas, kuna isikul on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti pani ta viimase kuriteo toime vangistuses viibides Seega võib järeldada, et kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole andnud vajalikku tulemust. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt

abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei annaks Marko Veedla suhtes erilist tulemust. Isik ise ei soovi alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile, seega puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise või sellele mitteallumise risk. Seega oleks tema puhul käitumiskontrolli kohaldamine ressursi raiskamine. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Marko Veedla suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.