Liiklussüüteod

1-19-1209 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning KarS § 75 lg 2 p 8 ettenähtud kohustust: - osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 1 alusel võtta U.P-lt ära 8 (kaheksaks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on U.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: CD-plaat kõnesalvestisega häirekeskusesse, mis asub toimiku materjalide juures ja arhiveeritakse koos toimikuga. Mõista U.P-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 405 (nelisada viis) eurot sundraha ja 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 71 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada U.P osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes osa sundrahast summas 200 eurot riigi kanda. Määrata, et U.P on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot ja 71 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700008336 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – U.P, kriminaalasja number 1-19-1209, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas U.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda 11.03.2015.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega tunnistati süüdi KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistus ei

1-19-1209 ole arhiveeritud, taas 11.11.2018.a kella 14.00 paiku, olles alkoholijoobes (etanolisisaldus tema veres moodustas 2,32 +/- 0,06 mg/g, s.o. mitte vähem, kui 2,26 mg/g) juhtis mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX Narvas Rakvere ja Puškini tänavatel ja oli politsei poolt kinnipeetud. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus U.P liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani U.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo. Kooskõlas U.P, tema kaitsja Denis Stepanovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova vahel 13.02.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale U.P-le karistuseks KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.P-le mõistetud karistus 420 (neljasaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumist. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.P ́i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks samuti peab täitma KarS § 75 lg 2 p 8, osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1, § 424 lg 4 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksa) kuud. U.P-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha vastavalt KrMS § 256-5 lg-le 2 (kiirmenetlus, II astme kuritegu - 405 eurot) ja kriminaalmenetluse kulud (vereproovi võtmine joobeekspertiisi tegemiseks 23,71 eurot, joobeekspertiis 14 eurot), kokku 442,71 eurot. Arvestades seda, et U.P ametlikult ei tööta, on töövõimetuspensionär, tema sissetuleku allikaks on töövõimetuspension (summas 326,41 eurot igakuiselt) ning menetluskulude täies ulatuses hüvitamine ilmselt käib talle üle jõu, palub prokuratuur vabastada U.P osaliselt sundraha tasumisest summas 200 eurot ja vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta need riigi ning mõista välja sundraha 205 eurot, vereproovi võtmine joobeekspertiisi tegemiseks 23,71 eurot, joobeekspertiis 14 eurot, e kokku 242,71 eurot. Kohaldada KrMS § 180 lg 1 ja määrata, et U.P ́il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav U.P avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega selliselt nagu kokkuleppes kokku lepitud. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.P , tema kaitsja ja abiprokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245, 2562 lg 3 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.P on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt.

Lähtudes eeltoodust tuleb süüdistatav U.P süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

1-19-1209

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades süüdistatava varalist seisundit (süüdistatav ametlikult ei tööta, on töövõimetuspensionär, tema sissetuleku allikaks on töövõimetuspension summas 326,41 eurot igakuiselt) on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast summas 200 eurot jätta riigi kanda. Samuti arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda välja mõistetud menetluskulud summas 242,71 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 248-249, 2565 lg 1 p 2, lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.