Kohtulahend

1 (3)

Tartu Vangla edastas 18.12.2018 kohtule materjalid Sergei Lepmetsa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör edastas oma arvamuse Sergei Lepmetsa tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör toetas süüdimõistetu vabastamist juhul kui tema osas kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Sergei Lepmetsal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis elamiseks ja töötamiseks. Isiku suhtes on kohaldatud riiki sissesõidukeeld 10 aastaks. Lisaks kõigele ei tunnista ta kõiki toime pandud kuritegusid. Sergei Lepmets avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul on tal õigus Eestis elada, ta on Eestis sündinud. Ta kahetses oma kuritegu ja tunnistas oma süüd. Kinnipeetav selgitas, millega ta on vanglas tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Terviseprobleemidega saab tegeleda vabaduses. Alates detsembrist 2016 on ta abielus. Abikaasal on sotsiaalkorter ja tema arvates on tal õigus sinna elama asuda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Lepmets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Lepmetsal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Lepmets kannab käesolevat liitkaristust vägistamise katse eest, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine, samuti piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise ning kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Viimasena nimetatud kuritegu on pandud toime karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Sergei Lepmets kandis Narva Linnakohtu 29.09.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-188/04 mõistetud 20 aasta pikkust vanglakaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista Sergei Lepmets kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil väitis süüdimõistetu vastupidist- ta on juba ammu oma tegusid ja süüd tunnistanud ning kahetseb juhtunut. Vangla iseloomustuses kirjutatut pidas kinnipeetav kontaktisiku ebatäpsuseks, mis võib olla põhjustatud keelebarjäärist. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav võtnud osa taasühiskonnastavatest tegevustest, ta on omandanud elektriku eriala, töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Planeeritud oli ka sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kuna Sergei Lepmets ei tunnistanud paarisuhetes vägivalla kasutamist, siis ei olnud võimalik sotsiaalprogrammi ettenähtud viisil läbi viia. Riskide maandamiseks viidi läbi vestlused agressiivsuse teemadel. Halvenenud terviseseisundi tõttu Sergei Lepmets praegu enam tööhõives osaleda ei saa. Süüdimõistetu käitumine on viimaste aastate jooksul muutunud tasakaalukamaks, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks Sergei Lepmets elama abikaasa Olesja Lepmetsa juurde. Süüdimõistetu abiellus vanglas 2016. aastal. Abikaasaga koos elavad abikaasa kolm last. Teisi lähedasi tal ei ole. Tööle saamisega kinnipeetava arvates probleemi ei ole, ta oskab kõiki töid. Terviseprobleemile, mis takistab töötamist vanglas, on tal väidetavalt võimalik vabaduses

2 (3)

lahendus leida. Garanteeritud töökoht on Sergei Lepmetsal ehitajana ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ. Vaatamata sellele, et Sergei Lepmetsal oleks vabaduses nii elu- kui töökoht, puudub tal käesolevalt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja töötamiseks peale vangistust vabanemist. Siseministeeriumi 13.11.2011. a otsusega nr 11-3/214-1 on temale kohaldatud sissesõidukeeldu pikkusega kümme aastat. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Sergei Lepmetsa vabastamine tingimisi enne tähtaega, ei ole põhjendatud. Sergei Lepmets kannab liitkaristust lisaks karistuse täitmise vastasele süüteole ka raskete isikuvastaste süütegude eest, muuhulgas raske eluvastase süüteo eest. Käesolevaks ajaks on ta 16 aasta 3 kuu ja 21 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud küll suurema osas, kuid kandmata karistus on veel rohkem kui 5 aastat. Väidetavalt tunnistab ja kahetseb kinnipeetav juhtunut, kuid vaatamata kohtuistungil avaldatule ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu ka tegelikult nii mõtleb. Pigem on see mõjutatud soovist pääseda vabadusse. Kohtu kahtlusi eeltoodu osas kinnitab osaliselt ka sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasisidest nähtuv. Näiteks ei tunnista kinnipeetav siiani, et paarisuhtes oleks vägivalda esinenud, kuigi ta tappis oma endise elukaaslase piinaval ja julmal viisil. Kohtu arvates ei saa süüdimõistetu jätkuvalt aru, millist kahju ta on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud. Järelikult ei ole karistus tema puhul veel eesmärki täitnud. Sergei Lepmetsa võib jätkuvalt pidada ohtlikuks ja uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Sergei Lepametsa tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.