lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-5986/68

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-5986/68
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-5986/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.09.20161-16-5986/30Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja30.01.20181-16-5986/32Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.02.20181-16-5986/38Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.03.20181-16-5986/51Viru Maakohus Rakvere kohtumaja05.11.20181-16-5986/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 5. veebruar 2019 1-16-5986 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Andrei Lebedinski (isikukood 38802112292) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. jaanuari 2019. a määrus Süüdimõistetu Andrei Lebedinski kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Andrei Lebedinskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Lebedinskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1-16-5986/75
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
22.02.2019
1-16-5986/88Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.02.2019
1-16-5986/87Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.04.2019
1-16-5986/102Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.10.2019
Viru Maakohtu 9. septembri 2016. a otsusega tunnistati Andrei Lebedinski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusajast maha ning vangistuse pikkuseks jäi 5 aastat 10 kuud 25 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel, kogumis Viru Maakohtu 7. novembri 2014. a otsusega mõistetud karistusega, moodustati A. Lebedinski liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 25 päeva. Sellest liitkaristusest arvati maha varasema otsuse järgi osaliselt ära kantud vangistus 1 aasta 8 kuud 29 päeva ning A. Lebedinski kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. A. Lebedinski kannab vanglakaristust alates 9. septembrist 2016 ja tema karistusaeg lõpeb 4. novembril 2020.
2.12. novembril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Lebedinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetasid A. Lebedinski ennetähtaegset vabastamist.
3.Viru Maakohus jättis 15. jaanuari 2019. a määrusega A. Lebedinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis positiivsena ära, et A. Lebedinskil on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. A. Lebedinski sõnul on ta motiveeritud seaduskuulekalt elama, kuna tal on laps. Vangla materjalidest nähtub aga, et laps ei ole varasemalt olnud motivaatoriks, mis oleks mõjutanud süüdimõistetut kuritegusid mitte toime panema. Kuigi A. Lebedinskil on vabaduses olemas kõik vajalik elamaks õiguskuulekalt, ei teki siiski veendumust, et ta suudaks alluda elektroonilisele valvele, järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vangistuses on A. Lebedinski osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, selle programmi järeltegevuses ja „Corrigo“ tugigrupis, õppinud eesti keelt ning omandanud keevitaja eriala. Enda sõnul töötas A. Lebedinski vanglas koristajana, kuid alates 2018. aasta septembrist keeldub ta tööst põhjusel, et ta tahab teha tööd keevitajana. Kinnipidamisasutuses erinevate tegevuste läbimine viitab sellele, et A. Lebedinski soovib senist eluviisi muuta. Siiski ei saa kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et A. Lebedinski käitumine vangistuse jooksul oleks olnud eeskujulik. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust nimesildi kandmise korra rikkumise ja tööst keeldumise eest. Kui süüdimõistetu ei käitu isegi kinnipidamiskohas range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt, siis annab see aluse kahtluseks, et ta ei ole suuteline ka vabaduses korda järgima. A. Lebedinskit on vaatamata noorele eale juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka reaalses vangistuses ei ole ta esimest korda. Praegu kannab ta liitkaristust mh esimese astme kuritegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) eest. A. Lebedinskit on varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata kriminaalhooldusele allutamisega, kuid käitumiskontroll ei osutunud piisavaks ja süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Järelikult ei hoidnud süüdimõistetut uusi kuritegusid sooritamast ka teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemine võib kaasa tuua reaalse vangistuse. A. Lebedinski puhul esineb ka uue kuriteo riskifaktor, milleks on alkoholi kuritarvitamine ning sõltuvus narkootikumidest. Väärib tunnustust, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid kuna tema varasemad püüded narkootikumidest loobuda on luhtunud, siis ei saa kindel olla, et ta seekord suudab elada sõltuvusainete vaba elu.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Andres Veski, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Lebedinski tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. Kaitsja leiab, et esinevad eeldused ja võimalused A. Lebedinski ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks elektroonilise valve alla. Süüdimõistetul on elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Ka on ta omandanud vanglas tööturul nõutud eriala ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis kindlasti soodustavad tema taasühiskonnastumist. A. Lebedinski motivatsioon oma elu muuta on kõrge. Nii vangla kui prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist. Kehtiv distsiplinaarkaristus ei tohiks olla kaalukeeleks, mis otsustab A. Lebedinski ennetähtaegse vabanemise. Lisaks tuleb toonitada, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kriminaalhooldus ning nõustamine oleksid A. Lebedinskile resotsialiseerumisel abiks ja toeks. Samuti hoiaksid kriminaalhooldusnõuded, pidev kontakt kriminaalhooldajaga, tööga hõivatus ja pere tugi kinnipeetavat kuritegusid toime panemast. 2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki
2.jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
6.Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Lebedinski kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
7.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
8.Viru Maakohus on A. Lebedinski vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Kohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Lebedinski tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus A. Lebedinski vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga mittenõustumist ei saa esimese astme kohtule ette heita, kuna need seisukohad ei ole kohtule siduvad. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
9.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis üksmeelselt, et A. Lebedinski kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ning jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(4)

10.A. Lebedinski kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (30 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu A. Lebedinskilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja