Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-7577
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Zubtsova
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Dmitry Kelleri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood viibimiskoht Viru Vangla
38509283714,
Karistuse kandmise algus 17.04.2017 ja lõpp 17.07.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg
16.01.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta DMITRY KELLER elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitry Kellerilt menetluskuluna riigituludesse 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot 60 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700054463. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses
tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 243,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Dmitry Kelleri kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Dmitry Kellerile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitry Kelleri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.08.2017 otsusega tunnistati Dmitry Keller süüdi KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.04.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 05.12.2018 teatas vangla kohtule, et 04.12.2018 sai vangla PPA-lt teate, et PPA alustas kinnipeetava pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kuna asjaolud isiku elamisloaga ei ole selged, siis sellest tulenevalt ei toeta vangla isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla oma esimeses seisukohas, Dmitry Kelleri vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On vanglas läbinud programmi Eluviisitreening ning vabanedes kavatseb tööle asuda. Tööle läheb sushi kohvikusse kokana, tal on vastav haridus olemas. On vanglas, kuna rikkus seadust, tarvitas narkootikume ja kasvatas marihuaanat. Ta ei kavatse enam jätkata kuritegevusega ega suhelda enam vanade sõpradega, tegeleb ainult oma perega. Avaldab, et talle on teada, milles seisneb elektrooniline valve, abikaasa on ka olnud 4 kuud elektroonilise valve all ja tema rääkis selle kohta. On kindel, et saab hakkama nende nõuetega, mida kohus määrab ja on nõus ka täiendavate nõuetega. Kaitsja avaldab, et kinnipeetavat on karistatud ühel korral ja nagu materjalidest selgub, kannab ta ka vanglakaristust esimest korda. Kinnipeetav on täitnud kõik täitmiskavas ettenähtu. Vabanemisel tal on olemas kindel elukoht, tal on olemas töökoht, kuhu saab tööle asuda. Tema ohtlikkuse tõenäosus on suhteliselt väike. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, samuti prokurör. Kaitsja leiab, et arvestades, et vanglal ja prokuröril on positiivne
seisukoht, peaks kohus andma inimesele võimaluse elektroonilise valve all vabaneda, mistõttu palub kaitsja taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus. Käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mille toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta omandas vangistuses olles riigikeele A1 ja A2 tasemed, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle järeltegevuse ning ta on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, varem koristaja ja käesoleval ajal köögitöölisena. Samas nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav keeldus psühhiaatri vastuvõtust, mille üheks eesmärgiks oli võimaliku diagnoosi olemasolu kindlakstegemine. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris ja garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx xxxx. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töövõimetuspension ja juhutöödest saadud tulu. Iseloomustusest nähtuvalt sõltus isiku elukvaliteet paljuski kuritegelikul teel omandatud sissetulekust, seega püsib oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Tema lähedasteks on ema, vend ja abikaasa, kellega abiellus vangistuses olles ning kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid ning ta on varem tunnistanud teiste poolt mõjutatavust. Kinnipeetava puhul on narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine omavahel seoses, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise oht olukorras, kus isik jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid eelkõige vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei see nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis, samuti ei saa nende pinnalt hinnata karistuse eesmärkide täidetust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitry Kelleri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2019 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.