Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg
4. veebruar 2019 (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-940
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 26. septembri 2018 otsus Viktoria Stankevitši süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Jaanika Kõrgmaa
Süüdistatav
Viktoria Stankevitš, isikukood: 48801053740; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 2 aasta 7 kuu ja 28 päeva vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat.
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
Viru Maakohtu 26. septembri 2018 kohtuotsus Viktoria Stankevitši süüdistuses jätta muutmata ning apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse põhiseisukohad olid järgmised.
3.1 Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus ära prokuröri, kaitsja, uuris kõiki kriminaalasja materjalides sisalduvaid tõendeid ning hindas neid kogumis. Kohus jõudis veendumusele, et V. Stankevitš on süüdi talle süüks arvatud kuritegudes. 3.2 Hinnates kannatanu G.L. i, tunnistajate S.V. i, A.L. i, E.L. ja I.K. i ütlusi ning süüdistatava V. Stankevitši ütlusi, samuti kirjalikke tõendeid (äratundmiseks esitamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, isiku ekspertiisiakt nr IDI0006), leidis kohtu arvates tõendamist, et süüdistatav V. Stankevitš tekitas kannatanule G.L. ile vähemalt kaudse tahtlusega eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtueelne uurimine kvalifitseeris toimepandud teo õigesti KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. 3.3 Vastuseks kaitsja seisukohale, et tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 119 1 lg 1 järgi märkis kohus, et tõepoolest toimus kaklus, kuid selleks ajaks, kui kannatanu juurde tuli süüdistatav, oli see juba lõppenud. Süüdistatav kakluses ei osalenud. Kohtu hinnangul viitavad sellele ka süüdistatav enda ütlused. Süüdistatava tegutsemise ajendiks oli kättemaks. Eeltoodud järeldust kinnitavad ka tunnistaja E.L. ja kannatanu G.L. i ütlused. 3.4 Veel osundab kohus kohtupraktikas omaks võetud seisukohale, et KarS §-s 119 1 ettenähtud kuritoekoosseisuga on tegemist sel juhul, kui surma või raske tervisekahjustusega lõppenud vägivallatsemise korral pole võimalik välja selgitada, milline konkreetne vigastus raske tagajärje põhjustas või kes oli selle põhjustaja. Antud juhul on tuvastatud nii konkreetne raske tagajärg kui ka selle põhjustaja. 3.5 Kohus analüüsis tõendeid V. Stankevitšile esitatud süüdistust kahes episoodis kehalises väärkohtlemises. Kohus tuvastas, et kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatav tekitas
11.07.2016 kannatanule R.V. ile noahaava, millega põhjustas talle lühiajalise tervisekahjustuse. Samuti on tõendikogumiga leidnud tuvastamist, et V. Stankevitš pani 07.08.2016 koos A.K. iga toime kannatanu J.V. i kehalise väärkohtlemise, lüües kannatanule korduvalt vastu nägi ja keha, meesterahvas peksis kannatanut samal ajal jalgadega. 3.6 Kohtu hinnangul pani süüdistatav eeltoodud episoodid toime otsese tahtlusega ning teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 3.7 V. Stankevitšile karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmist. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos on V. Stankevitši süü keskmise suurusega, kuna ta pani toime üheepisoodilise kuriteo kaudse tahtlusega. Samas arvestas kohus, et süüdistatavat on ka varem samalaadse kuriteo eest karistatud. Veel tuvastas kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Nimetatud asjaolusid arvestades pidas kohus otstarbekaks karistada V. Stankevitšit vangistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 3.8 Karistuse mõistmisel kahes kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi leidis kohus, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest teda on varem vägivaldse kuriteo eest vangistusega karistatud, kuid vaatamata sellele pani ta jälle toime vägivaldse kuriteo. Kohus hindas V. Stankevitši süü keskmisest suuremaks, sest mõlemad vägivallateod on toime pandud otsese tahtlusega ning mõlema kannatanu suhtes kasutati väga intensiivselt vägivalda, seejuures kannatanu R.V. i suhtes kasutas süüdistatav nuga. Võttes arvesse, et süüdistatav tunnistas süüd ja kahetses, siis pidas kohus võimalikuks mõista talle karistuse sanktsiooni keskmises määras. 3.9 Lähtudes lühimenetluse põhimõttest, vähendati V. Stankevitšile mõistetavat karistust 1/3 võrra. Samuti kohaldas KarS § 65 lg 2 sätteid ning mõistis süüdistatavale liitkaristuse, liites Viru Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. 3.10 KrMS § 180 lg 1 alusel mõistis maakohus V. Stankevitšilt välja menetluskulud – sundraha, ekspertiisikulud ning kaitsjatasud. KarS § 180 lg 3 alusel võimaldas kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
ilmnevad vaid selles, millega ning millal kaklus lõppes. Süüdistatav kinnitas, et ta kasutas nuga enne kakluse lõppemist, sest tema arusaamise kohaselt konflikt (kaklus) jätkus. Kaitsja hinnangul peab kohus arvesse võtma ka asjaolu, et süüdistatav on naine ning konflikt (kaklus) tekkis meesterahvaga. Seega on eeldatavasti naisterahva füüsilised võimalused vastupanuks füüsiliselt nõrgemad kui meesterahval. 4.3 Maakohus lähtus asjaolust, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu ütluste kohaselt kasutas süüdistatav nuga pärast kakluse lõppu. Kaitsja kohtu positsiooniga ei nõustu. Nimelt lähtus kohus kakluse lõpu tuvastamise nende isikute ütlustest, kes olid kannatanu poolel. Kaebaja märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, mille puhul toimub kohtulahendi tegemine kogu toimiku materjali pinnal, peaks kohus eriti kriitiliselt analüüsima kohtueelses menetluses kogutud tõendeid. 4.4 Kaitsja arvates erineb KarS § 119 1 kuriteokoosseis KarS § 118 koosseisust selle poolest, milline on isiku ettekujutus teo lubatavuse kohta. Kohus hinnangul on käesoleval juhul tegemist KarS § 119 1 teokoosseisuga. Kaitsja toonitab, et kakluse sündmus ei lõpe sellega, et isikud lõpetavad kakluse füüsiliselt. Olukorras, kus süüdistatav tundis jätkuvalt, et füüsilise rünne jätkub ka pärast kakluse lõppu, siis ei ole õige järeldus, et kaklus oli lõppenud. Kaitsja arvates on seega oluline süüdistatava enda arusaam ründe lõppemisest. Seega, kui noahaava tekitas süüdistatav veel kestva kakluse ajal, siis on tegemist KarS § 119 1 lg-s 1 sätestatud olukorraga. 4.5 Apellant leiab, et juhul, kui kohus kvalifitseerib süüdistatava poolt toimepandu maakohtust erinevalt, siis tuleks tühistada maakohtu poolt mõistetud karistus ning mõista see alammäärast väiksemana.
tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi siinkohal üle korrata ei ole vaja. Kuna nimetatud põhimõttest lähtuvalt tuleb vastata apellatsiooni põhiväidetele, siis paratamatult tulevad osaliselt kordamisele maakohtu seisukohad ja järeldused, sest kaebeväited on samad, mis esitati juba maakohtu menetluses ning millele on maakohus otsuses vastanud.
Esmalt osundab apellatsioonikohus, et kaebuses ei sisaldu ühtegi argumenti, miks
tuleks maakohtu otsus V. Stankevitšile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse osas tühistada. Maakohus mõistis süüdistatava süüdi kahes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus karistuse mõistmise aluspõhimõtetest, hinnates kuritegude toimepanemise asjaolusid (mõlemas episoodis kasutas süüdistatav intensiivselt vägivalda, kusjuures ühes episoodis kasutas kannatanule kehavigastuse tekitamiseks nuga) ning süüdistatava isikut (varem vägivaldse kuriteo toimepannud isik). Kohtu hinnangul vääris süüdistatav KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmises määras vanglakaristust. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mille tõttu tuleks süüdistatavat karistada maakohtu otsustusest leebema karistusega, mistõttu ka selles osas jääb kaebus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.