1-18-9463/11 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Rommi Sööt toime pannud kuriteona korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.04.2016 otsusega joobeseisundis juhtimise eest, mille eest mõistetud karistust ei ole kantud ning olles isikuks kellel pole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on varem juhtinud mootorsõidukit 05.02.2016 ja 18.07.2018, juhtis uuesti omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 12.10.2018 kella 18:05 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tusti külas xxxxxxxxxxx xxxx lähistel mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Rommi Sööt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Rommi Sööt’ile Tartu Maakohtu 28.03.2018 otsusega nr 1-18-2434 mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Rommi Sööt on teinud ära 120 ÜKT tundi 717st. Seega tegemata on veel 597 tundi. KarS § 69 lg 1 vastab ühele üldkasuliku töö tunnile üks päev vangistust. Järelikult 597 tundi ÜKT

vastab 1 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkune vangistust. KarS § 68 lg 1 arvestatakse karistusaja hulka vahi all viibitud aeg ehk kokkuleppe sõlmimise seisuga 1 kuu ja 9 päeva vangistust. Seega kokkuleppe sõlmimise hetkeks on ära kandmata karistuseks veel 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust. Kokkuleppe sõlmimise seisuga mõista Rommi Söödile liitkaristusena 3 aasta ja 18 päeva pikkune vangistus. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rommi Söödi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 900 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.