Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Janno Hinglat selles, et tema võttis:

– 7. juulil 2017 kella 20.30 ajal Võru linnas Jüri 85 Rimi Food AS kaupluses Rimi ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 liitrilise pudeli viina “Beloff“ väärtusega 6,49 eurot; – 12. juulil 2017 kella 15.39 ajal Võru linnas Jüri 85 Rimi Food AS kaupluses Rimi ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 liitrilise pudeli viina „Beloff“ väärtusega 6,49 eurot. Kokkuleppe järgi süüdistatakse J. Hinglat ja Jevgeni Karasjovi selles, et nemad võtsid: – 28. septembril 2017 kella 11.27 ajal Võru linnas Jüri 83 Võru Tarbijate Ühistule kuuluvas Võru Maksimarketis ära süstemaatiliselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 0,5 liitrilist „Laua“ viina väärtusega 7,48 eurot; – 28. septembril 2017 kella 19.42 ajal Võru linnas Jüri 83 Võru Tarbijate Ühistule kuuluvas Võru Maksimarketis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pudelit 0,5 liitrilist „Laua“ viina koguväärtusega 29,92 eurot; – 29. septembril 2017 kella 10.29 ajal Võru linnas Jüri 83 Võru Tarbijate Ühistule kuuluvas Võru Maksimarketis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus pudelit 0,5 liitrilist „Laua“ viina koguväärtusega 44,48 eurot; – 4. novembril 2017 kella 18.26 ajal Võru linnas Jüri tänav 85 Rimi Food AS-ile kuuluvas kaupluses Rimi ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit 0,5 liitrilist Saaremaa viina koguväärtusega 21,98 eurot; – 4. novembril 2017 kella 18.49 ajal Võru linnas Räpina mnt 4 asuvas Rimi Food AS-ile kuuluvas kaupluses Võru Mini Rimi ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 0,5 liitrilist viina „Viru Valge Watermelon“ väärtusega 10,29 eurot. Seega panid J. Hingla ja J. Karasjov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava J. Hingla, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on J. Hinglale mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 28. septembril 2017 kell 11.27, 28. septembril 2017 kell 19.42 ja 29. septembril 2017 kell 10.20 toime pandud varguste eest kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29. september – 1. oktoober 2017 s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõistetakse J. Hingla kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loetakse mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsusega mõistetud karistusega vangistusega üks aasta ja kuus kuud. J. Hinglale mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 4. novembril 2017 kell 18.26 ja 4. novembril 2017 kell 18.49 toime pandud episoodide eest on kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üks aasta ja kuus kuud vangistust võrra ja mõistetakse J. Hingla liitkaristuseks kaks aastat vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 720 tundi ja määratakse üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustakse J. Hinglat järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdistatava J. Karasjovi, tema kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on J. Karasjovile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 12 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J. Karasjov ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kokkulepete järgi mõistetakse VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel J. Hinglalt välja 12,98 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks ning J. Hinglalt ja J. Karasjovilt solidaarselt 32,27 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks ja 82,28 eurot Võru Tarbijate Ühistu kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatavad kinnitasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. J. Hingla tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb J. Hingla KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka J. Karasjovi tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb J. Karasjov KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkulepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb J. Hinglalt välja mõista 12,98 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks ning J. Hinglalt ja J. Karasjovilt solidaarselt 32,27 eurot Rimi Eesti Food AS-i kasuks ja 82,28 eurot Võru Tarbijate Ühistu kasuks. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkulepete järgi on J. Hingla menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 171,12 eurot (kokku 921,12 eurot) ning J. Karasjovi menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 170,40 eurot (kokku 920,40 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkulepete n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkuleppeid muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. Süüdistatavate majanduslik olukord on raske. J. Hinglal tööd ei ole. J.

Karasjov käib küll alates 2018. aasta detsembrist tööl, aga tal on mitmed võlad, teenib ca 850 eurot kuus ja on alles katseajal. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J. Hinglalt niisiis mõista välja sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 171,12 eurot (kokku 921,12 eurot). Sundraha 60 euro ulatuses tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb J. Hinglal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J. Karasjovilt välja mõista sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 170,40 eurot (kokku 920,40 eurot). Sundraha 60 euro ulatuses tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb J. Karasjovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.