Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

(Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa).

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 05.06.2015. a kohtuotsusega tunnistati Peeter Nõmme süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 4 aasta ja 2-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise alguseks oli 26.01.2015. a. Harju Maakohtu 28.03.2017. a kohtumäärusega vabastati Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegsaelt vangistusest katseajaga kuni 26.03.2019. a, millest esimeseks 4-kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja määrati ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati teda – pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 kuu jooksul, läbida narkootikumise sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma arvele Töötukassas 1 kuu jooksul peale vabanemist; mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele 4 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Peeter Nõmme määrati kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 13.04.2017. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 02.01.2019. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Peeter Nõmme karistuse täitmisele pööramiseks. Peeter Nõmme ei täida talle seatud käitumiskontrolli kohustusi korrektselt, isik ei käinud registreerimas 18.12.2018. a kell 8.00 ega teavitanud sellest kriminaalhooldusametnikku. Isik on arvel Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas alates 13.04.2017. a ja talle oli määratud elektroonilise järelevalve periood pikkusega 4 kuud, mille jooksul sai isik 1 kirjaliku hoiatuse, kuna lahkust kodust 45 minutit ajakavas ettenähtust hiljem. Põhjenduseks tõi hooldusalune pikema une ning töörütmi. Peeter Nõmmel on kriminaalhoolduse viimase aasta jooksul olnud korduvalt probleeme õigeaegselt registreerimistele jõudmisega. Peeter Nõmmega oli 04.10.2017. a registreerimine kokku lepitud, kuid ta täitis selle 05.10.2017. a. Samuti 17.10.2017. a registreerimisele ei ilmunud,

helistas ametnikule enne registreerimist ja küsis uut aega seoses kehva enesetundega. Lepitud kokku uus aeg 19.10.2017. a, mida isik täitis. Järgmisel korral 14.11.2017. a helistas ametnikule enne registreerimist ja küsis uut aega seoses koolikohustustega. Lepitud kokku uus aeg 15.11.2017. a, mida isik täitis. Peeter Nõmme saatis 12.12.2017. a ametnikule e-kirja sooviga registreerimisaega muuta seoses haigestumisega. Isik esitas arstitõendi, lepiti kokku uus aeg, mida isik täitis. 19.01.2018. a saatis ta ametnikule e-kirja sooviga registreerimisaega muuta seoses haigestumisega. Isik esitas arstitõendi, lepiti kokku uus aeg, mida isik täitis. 11.04.2018. a ta registreerima ei tulnud, ametnik helistas isikule. Hooldusaluse sõnul ajas kuupäevad segamini, lepitud kokku uus aeg, mida isik täitis. 09.05.2018. a Peeter Nõmme helistas ja palus võimalust registreerimisaega muuta seoses vanemate abistamisega linnast väljas, lepitud kokku uus aeg, mida isik täitis. 20.06.2018. a ta helistas ja palus võimalust registreerimisaega muuta seoses töötamisega, lepiti kokku 21.06.2018. a, kuid sel päeval isik helistas ja palus võimalust registreerimisaega muuta seoses järgmisel päeval vaba ajaga. Lepitud kokku 22.06.2018. a, mida isik täitis. 19.07.2018. a P. Nõmme registreerimiskohustust ei täitnud. 24.07.18 helistas osakonda, et uurida, millal peab registreerimiskohustust täitma. Lepiti kokku uus aeg 25.07.2018. a, kuid isik ei tulnud kohale. 25.07.2018. a isikuga lepiti kokku uus aeg 27.07.18, mida isik täitis. 16.08.2018. a isik registreerimiskohustust ei täitnud, ametnikku ei teavitanud. 17.08.2018. a kirjutas ametnikule e-kirja ja küsis, millal peab osakonda tulema. Lepitud kokku uus aeg 27.08.2018. a, mida isik täitis. 21.09.2018. a P. Nõmme registreerimiskohustust ei täinud, ametnikku ei teavitanud. Kodukülastust teostada ei saanud, isik ust ei avanud. Ametnik sai isikuga kontakti 27.09.2018. a läbi isiku perekonna. 01.10.2018. a lepitud e-kirja teel kokku uus aeg 02.10.18 isik ei tulnud registreerimisele. 03.10.18 helistas ametnikule ja küsis, millal saab registreerimisele tulla. Selgitatud, et on e-kirja saanud. Isiku sõnul on tal telefon katki ja paroole ei mäleta. Kutsutud osakonda 04.10.2018. a, mida isik täitis. Peeter Nõmme suhtes teostati 04.10.2018. lisakohustuse - mitte tarvitada narkootikume – kontroll, mille tulemus oli positiivne. Lisaks ei ela isik enam eelmises elukohast, ametnikku sellest teavitanud ei ole. Isikule koostatud positiivse narkotesti peale hoiatus. Isiku sõnul tarvitas ta arsti ettekirjutuseta ravimeid isikult, kellelt saab erinevaid valuvaigisteid. 26.10.2018. a P. Nõmme registreerimiskohustust ei täitnud, saatis eelnevalt ametnikule e-kirja, kus palus uut aega seoses koolikohustuste täitmisega. Kutsutud osakonda 30.10.2018. a, kuid isik registreerimiskohustust ei täinud. Pärast tööpäeva helistas isiku sõbranna ametnikule ja teavitas, et nad on sattunud väikesesse avariisse libeduse tõttu. Palutud naisel ametnikule tagasi helistada, kui selgub, mis saab. Naine tagasi ei helistanud, samuti ei ole hooldusalune ametnikuga kontakteerunud. 02.11.2018. a isik kirjutas ametnikule e-kirja ja tõi põhjendusi, miks ei saanud registreerimiskohustusi täita. Kutsutud osakonda 05.11.2018. a, mida isik täitis. 12.11.18 isik helistas ametnikule 8 minutit pärast registreerimiskohustuse kellaaega ja ütles, et ei jõua registreerimiskohustust täita, kuna läheb tuttavate üürikorterit vaatama. Isikule antud tagasiside, et tema üle ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Hooldusalune lõpetas telefonikõne, rohkem ühendust ei võtnud. 16.11.2018. a isik kirjutas ametnikule e-kirja, et küsida, millal saab osakonda tulla. Kutsutud osakonda 20.11.2018. a, mida isik täitis. 10.12.2018. a isik helistas ametnikule 30 minutit enne registreerimiskohustust ja ütles, et ei saa registreerimisele tulla, kuna läheb proovipäevale, kus viibib kuni 16.00. Lepitud kokku registreerimine hommiku asemel kell 16.30. Isik saatis ametnikule kell 16.26 e-kirja, kus ütles, et proovipäev kestab kuni kell 19.00. Kutsutud osakonda järgmisel hommikul, 11.12.18 kell 8.00, mida isik täitis. 18.12.2018. a isik registreerimiskohustust ei täitnud, ametnikule kirjutas järgmisel päeval e-kirja. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata Peeter Nõmme ära kandmata karistus täitmisele. Isik teeb minimaalseid pingutusi kriminaalhoolduse nõuete korrektseks täitmiseks ning toob vabandusi, mis ei ole arvesse võetavad (unustamine,

päevade segamini ajamine, unerežiim). Peeter Nõmmele on katseajal koostatud 2 kirjalikku hoiatust. Isik on avaldanud ise soovi vanglast ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve alla, mis tähendab, et isik on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning peab olema suuteline vastutama oma käitumise ja lubaduste eest. Lisaks on isik varasemalt samuti olnud kriminaalhooldusosakonnas arvel, mistõttu on ta teadlik tal lasuvast vastutusest ja kohustustest. Isik on varasemalt samuti rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele Peeter Nõmmele Harju Maakohtu 05.06.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud käitumiskontrolli kohustusi. Isikule on tehtud viimane hoiatus 04.10.2018. a, mil tema suhtes tehtud narkotest näitas positiivset tulemust. Kriminaalhooldaja ei soovi isikuga edasi tegeleda, kuna isik on teadlik käitumiskontrolli tingimustest, kuid pidavalt küsis hooldajalt uut aega registreerimistele ilmumiseks. Tal on palju rikkumisi, ametnik pidi teda otsima tema perekonna kaudu. Rikkumisi on olnud peaaegu kogu 2-aastase kriminaalhoolduse kestel. Teda on korduvalt hoiatatud, kuid P. Nõmme ei ole sellest järeldusi teinud. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil tema poolt ärakandmata karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas kohtuistungil, et rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Tal on XXX ja seetõttu „magas ta sisse“ registreerimistele ilmumise. 18.12.2018. a ei ilmunud ta registreerimisele, kuna ajas kuupäevad sassi. Taotles määrata talle lisakohustusi või pikendada tema katseaega. KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Peeter Nõmmele Harju Maakohtu 05.06.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 28.03.2017. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Peeter Nõmme ei ole täitnud korrektselt talle Harju Maakohtu 28.03.2017. a kohtumäärusega 1-15-3493 määratud käitumiskontrolli nõudeid. Juba elektroonilise valve all olles määras kriminaalhooldaja talle 1. hoiatuse rikkumise tõttu. Alates 2017. a oktoobrikuust on Peeter Nõmme väga palju kordi jätnud kokkulepitud päevadel kriminaalhooldaja juurde ilmumata ning on taotlenud kriminaalhooldajalt jällegi uue registreerimisaja määramist. Seda ei juhtunud mitte 1-2 korda, vaid peaaegu igal kriminaalhoolduse kuul. Viimastel kuudel ei võtnud Peeter Nõmme enam oma initsiatiivil kriminaalhooldajaga ühendust, vaid ametnik pidi teda otsima ning kasutama selleks ka tema perekonna abi. Kohtu hinnangul oli kriminaalhooldusalune tahtlikult rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Peeter Nõmme ei olnud kohtuistungil nõus tema suhtes mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus ärakandmata karistuse täitmisele

pööramisega, kuna tema kriminaalhoolduse nõuete täitmist on seganud ravimite tarvitamine. Kuna tal juhtus õnnetus, siis hakkas ta rohkem ravimeid tarvitama ning unustab registreerimistele ilmumise. P. Nõmmel on kriminaalhoolduse kestel tuvastatud ka narkootikumide tarvitamine, mis annab kohtule tunnistust, et kriminaalhooldusalune ei ole oma narkootikumide sõtluvusest vabanenud ning tarvitab neid endiselt edasi. Isiku sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et vaatamata üle 2 aasta vangistuses viibimist, ei ole Peeter Nõmme muutnud oma käitumisviise ega harjumisi. Kuna isik kandis karistust just narkootikumide seotud raske kuriteo toimepanemise eest, siis oleks ta pidanud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel eriti tähelepanulikult jälgima narkootikumide mittetarvitamise seotud nõuete korrektset täitmist. Kohtu hinanngul on kriminaalhooldusaluse suhtumine käitumiskontrolli nõuete täitmisesse on hoolimatu, suhtudes ükskõikselt talle kohtu ja kriminaalhooldusametniku poolt määratud kohustuste täitmisesse. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas Peeter Nõmme tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse Peeter Nõmme rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. P. Nõmme viibis juba reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi ei hakanud vanglast vabanemisel reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil katseaja pikendamist, kuid seaduse järgi ei ole see võimalik. Harju Maakohtu 28.03.2017. a kohtumäärusega määrati juba Peeter Nõmmele katseaeg kuni 26.03.2019. a, s.o kuni karistusaja lõpuni. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on Peeter Nõmme suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Peeter Nõmmele Harju Maakohtu 05.06.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 13 päeva vangistust - KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.