1-19-558
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2019.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-558 (18270000510)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Z.U süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx Z.U maakond, xxxxxxxx vald, xxxxxxx küla, xxxxxxxxxx talu; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei kohaldatud.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-19-558 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.01.2019.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Z.U-le on esitatud süüdistus selles, ta juhtis 30.12.2018 kella 16:30 ajal Rapla maakonnas Kohila vallas Vabaduse tänava 5 juures alkoholijoobes olles (alkoholijoove 0,84 mg/l, mis mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0057) mootorsõidukit Mitsubishi Carisma reg.nr xxxxxx. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani Z.U toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes.
Lk 2 / 3
1-19-558 Vastavalt Z.U ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Z.U süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. Vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult mitte pöörata täitmisele kui Z.U 12 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 60 eurot, kaitsja sõidukulud 67.20 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha Z.U vähest sissetulekut (pension) arvestades 405 euroni, kokku välja mõista 465 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude tasumist ositi 10 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 46.50 eurot.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.