Kriminaalasi nr 1-19-369
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.jaanuar 2019.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-369 (18274000268)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi Prokurör
S.E süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk
Süüdistatav S.E, ik. XXX, ***
Kaitsja
Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotle.
Kriminaalasi nr 1-19-369
Kriminaalasi nr 1-19-369
arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus. S.E süüdistatakse selles, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 04.12.2018 kella 12.25 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas KuressaareSääre maantee 5.kilomeetril X.y-le kuuluvat mootorsõidukit - sõiduautot Mercedes-Benz C 220CDI registreerimismärgiga *** - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer
seerianumbriga 80-005399 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,16 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis S.E mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning sõitis tagant otsa ees liikuvale Swedbank Liising Aktsiaseltsile kuuluvale ja a.b kasutuses olevale sõiduautole KIA CEED registreerimismärgiga *** põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega S.E, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus S.E ’ile nõutud karistus: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 (kaheteistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et S.E kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav S.E on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav S.E andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on
Kriminaalasi nr 1-19-369 arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab S.E ’i süüdi kuriteos KarS § 424 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 lg1 sanktsiooni piiresse. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot = 810 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. S.E’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses osalemise tasu 90.00 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisel; KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.