Liiklussüüteod

1-18-9637 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Svjatoslav Jakovlev süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 12.03.2018 kriminaalasjas nr 1-18-1579 KarS § 423-1 alusel, taas, omamata kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 14.10.2018 kella 14.25 paiku mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Hariduse tn 22 maja juures, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sel moel pani Svjatoslav Jakovlev toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 423-1 lg 1 alusel. Samuti tema, olles isik, kelle puudub vastavale kategooriale mootorsõiduki juhtimisõigus, esitas 14.10.2018 kella 14.25 paiku Narva linnas Hariduse tn 22 asuva maja juures teda kontrolliks peatanud politseiametnikele oma xxx M J nimele väljastatud elamisloakaardi number xxx, mis on tähtis isiklik dokument KarS 350 mõttes, kellel mootorsõiduki juhtimisõigus on olemas, kasutades selle eesmärgiga vabaneda kohustusest võimalikust vastutusest süüteo toimepanemise eest. Sel moel pani Svjatoslav Jakovlev toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 349 alusel. Kooskõlas Svjatoslav Jakovlevi, tema kaitsja Vladimir Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokuröri Veronika Laur vahel 09.01.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Svjatoslav Jakovlevile karistuseks KarS § 4231 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2018-15.10.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Svjatoslav Jakovlevile karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära ulatuses ehk summas 300 eurot. Suurendada KarS § 65 lg 2, § 64 lg 2 alusel mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses ehk summas 940 eurot) võrra ning mõista Svjatoslav Jakovlevile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning rahaline karistus 124 päevamäära ulatuses, so summas 1240 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot. KarS § 64 lg 2 mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 ja mitte pöörata mõistetud vangistus täitmisele taielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 1 (üks) aasta ei pane Svjatoslav Jakovlev toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub väljamõistmisele Svjatoslav Jakovlevilt sundraha summas 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Svjatoslav Jakovlev osaliselt menetluskulude tasumisest, arvestades, et isikul puudub alaline

1-18-9637 töökoht, jättes kaitsja Vladimir Rogulski tasu seoses õigusabi osutamisega summas 240 eurot riigi kanda, samuti kohtumenetluses kaitsja Vladimir Rogulski tasu seoses õigusabi osutamisega. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud kohtukulude tasumine S.Jakovlevi poolt alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav Svjatoslav Jakovlev avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör ja kaitsja toetasid 09.01.2019 sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkulepete sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest, s.o kaitsja V. Rogulski tasu summas 300 eurot riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud (sundraha) ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.