Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-10473 (18259000877)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
K.N süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
K.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud 03.07.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 10 k vangistusega KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 a katseajaga ühes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 k, väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2018
Kaitsja
vandeadvokaat Margus Viira määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 - 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.N KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust ning ülejäänud karistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 23 päeva vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui K.N ei pane 2 (kahe) aasta 1 (ühe) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
Määrata K.N katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab K.N-ile kuulutamisest, s.o 30.12.2018.
määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse
K.N suhtes kohaldada tõkendiks vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus alates 28.12.2018 karistusaja hulka ja lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks 28.12.2018. Tõkend vahistamine K.N suhtes tühistada koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.N kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2 alusel välja mõista K.N-ilt menetluskuluna sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.N-il tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 522 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 43,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700069127 ning selgitus: „K.N , 1-18-10473, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
K.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, juhtis 28.12.2018 kella 21.23 paiku alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal Vinni vallas Rajaküla külas Rakvere-Luige maantee 31. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. K.N joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARDM-0072, mille mõõtetulemus oli 1,20 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega K.N juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel pöörata koheselt täitmisele 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda koheselt täitmisele pööratava vangistuse alguseks 28.12.2018. Ülejäänud karistuse 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 sätestatud korras. Katseajaks määrata 2 aastat 1 kuu. Katseajal on K.N kohustatud KarS § 75 lg-st 1 tulenevalt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. Süüdistatav K.N on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav K.N on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. K.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
KrMS § 256 5 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 750 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks 1⁄2 sundrahast, s.o summas 375 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 147 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada tasuda menetluskulud kokku summas 522 eurot ositi 12 kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 43,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.