Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28. novembri 2018. a määrus süüdimõistetu Ruslan Alferovitši vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ruslan Alferovitš määruskaebus
(isikukood
38012132730),
RESOLUTSIOON
Tartu Maakohtu 28. novembri 2018. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 11. mai 2017 otsusega tunnistati R. Alferovitš süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka R. Alferovitši eelvangistus viibitud aeg 1 kuu 16 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Alferovitšile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11. augusti 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6845 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra. R. Alferovitšile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati R. Alferovitšile mõistetud vangistus 461 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Kohtuotsuse kohaselt tuli R. Alferovitšil järgida üldkasuliku töö tegemisel KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustustena määrati R. Alferovitšle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda liiklusohutus- või
alkoholisõltuvusalases sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks. KarS § 75 lg 4 kohaselt määrati R. Alferovitšile kohustuseks registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi kuulutamisest alates riikliku alkoholiravi programmi ,.Kainem ja tervem Eesti" raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise" teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 27. mail 2017.
3.oktoobril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata R. Alferovitši poolt ärakandmata karistus täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et R. Alferovitš on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust.
3.Tartu Maakohus arutas erakorralist ettekannet kohtuistungil 23. novembril 2018. Kohtuistungil täiendas kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet ning avaldas, et R. Alferovitši poolt tegemata töötundide arv on 103. Samal kuupäeval koostatud määrusega tühistas kohus KarS § 69 lg 6 alusel R. Alferovitši suhtes üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras temale Tartu Maakohtu 27. mai 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse täitmisele.
3.1.Taolist seisukohta põhistades luges kohus kõigepealt tuvastatuks, et R. Alferovitš ei täitnud temale kohtu määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. R. Alferovitšile on üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumiste tõttu määratud kirjalik hoiatus (tegemata töötundide eest, 4. novembril, 11. novembril, 2. detsembril,
3.detsembril, 9. detsembril 2017 ja 6. jaanuaril 7. jaanuaril, 13. jaanuaril, 14. jaanuaril 2018). Sellele vaatamata R. Alferovitš enda käitumist ei muutnud ega jätkanud üldkasuliku töö tegemist nõuetekohaselt. R. Alferovitš ei ilmunud tegema üldkasuliku töö tunde ka 6. mail,
29.septembril, 30. septembril 2018. Vaid 6. mail 2018 üldkasulikule tööle mitte ilmumise osas on R. Alferovitš esitanud arsti tõendi (tl 8), muude puudumiste kohta tõendeid esitatud ei ole.
3.2.Maakohtu hinnangul ei ole R. Alferovitši põhjendus, ta ei saanud üldkasulikku tööd teha, sest käis ametlikult tööl, aktsepteeritav ja käsitletav mõjuvana. Kohus leidis, et üldkasuliku töö näol on tegemist karistusega, mis käesoleval juhul asendas reaalset vangistust. Seega asjaolu, et R. Alferovitšil on töökoht, ei õigusta mingil juhul üldkasuliku töö tegemata jätmist (kui alternatiivi reaalsele vangistusele). Lisaks oli kohtu arvates oluline, et üldkasuliku töö ajakavade koostamisel võeti arvesse, et R. Alferovitšil on töökoht, sest talle anti võimalus valdavalt teha üldkasuliku töö tunde nädalavahetustel. Sellele vaatamata jättis R. Alferovitš korduvalt üldkasuliku töö tunde tegemata. Lisaks nähtub R. Alferovitši poolt esitatud töölepingu koopiast, et ta asus X. OÜ-s tööle 7. juunil 2018 ja tööleping lõppes 6. septembril 2018. Seega, kuigi R. Alferovitš lõpetas töötamise
6.septembril 2018, on ta ka pärast seda korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus veenvateks R. Alferovitši selgitusi selle kohta, et üldkasulikku tööd ei ole ta saanud teha töö tõttu. 3.3 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja R. Alferovitši mitteveenvaid selgitusi, asus kohus seisukohale, et kriminaalhoolduse jätkamine R. Alferovitši suhtes pole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki ning seda ennekõike R. Alferovitši ükskõikse suhtumise tõttu kohtu määratud kohustustesse. R. Alferovitši käitumist ei muutnud ka kriminaalhooldusametniku
poolt kirjaliku hoiatuse tegemine, samuti oht, et kriminaalhooldaja võib esitada kohtule erakorralise ettekande. See andiski kohtule aluse olla veendunud, et R. Alferovitš ei ole suuteline kriminaalhooldust edukalt läbima.
4.Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse R. Alferovitš, taotledes lahendi tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. R. Alferovitš leiab, et kuna tal oli tööleping, siis saigi ta üldkasulikku tööd teha vaid tööst vabadel päevadel. Teisi rikkumise tal ei olnud. Ta elab üksinda ja üürib korterit ja sugulasi tal ei ole kes teda rahaliselt aitaksid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
6.Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid. KarS § 69 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumine see, kui süüdlane hoiab töötundide tegemist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Praeguselt on maakohus õigesti tuvastanud, et R. Alferovitš on korduvalt ja pikemate ajaperioodide jooksul jätnud tegemata üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud töötunnid. Ringkonnakohtu arvates nimetatud asjaoludes ei ole ka vaidlust. Seega on R. Alferovitš rikkunud ühte KarS § 69 lg 6 ettenähtud tingimust, s .o hoiab töötundide tegemisest kõrvale.
7.Küll aga leiab R. Alferovitš kaebuses, et tema poolt üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist õigustab töökoha olemasolu s.o tal oli kohtuotsusega määratud kohustuste mittetäitmiseks mõjuv põhjus. 7.1
Ringkonnakohus R. Alferovitši taolise väitega ei nõustu.
Ringkonnakohus leiab, et R. Alferovitši poolt kohtuistungil ja määruskaebuses esiletoodud põhjus, töölkäimine, tema sellist käitumist ei vabanda. Üldkasuliku töö näol on tegemist vabaduskaotusliku karistuse alternatiiviga. Üldkasuliku töö mõistmine isikule alternatiivina vangistusele, on rangelt allutatud süüdlase eelnevale nõusolekule ning tööd tehakse pärast põhitööd ja selle eest tasu ei maksta. R. Alferovitš on vabatahtlikult nõustunud, et talle 11. mai 2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4603 kokkuleppemenetluses mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva vangistust asendatakse üldkasuliku tööga 461 tunni ulatuses. Ka on isikut teavitatud, et üldkasulikku tööd tuleb tal teha väljaspool põhi tööaega. 7.2 Seega ei vabanda süüdimõistetu poolt töötundide tegemata jätmist asjaolu, et tal oli olemas töökoht. Palegi nähtub erakorralisest ettekandest, et kriminaalhooldusametnik ja ÜKT tegemise juhendaja on andnud R. Alferovitšile korduvalt võimaluse sooritada talle määratud töötunde nädalavahetustel, kuid hooldusalune ei ole seda võimalust kasutanud ja jätkanud ÜKT töötundide tegemata jätmist. Tähelepanuvääriv on siinjuures ka asjaolu, et nii kriminaalhooldusametniku ja ka ÜKT tegemise juhendaja selgituste kohaselt ei ole R. Alferovitš teavitanud enda tööle minemata jätmisest nimetatud isikuid.
Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et mingeid erakordseid ja süüdimõistetu rikkumisi vabandavaid asjaolusid R. Alferovitši käitumises ei esine.
8.Kriminaalkolleegium märgib veel, et hindab sarnaselt maakohtuga R. Alferovitši tahtlikud ja järjepidevad rikkumised nii ulatuslikeks, et ainukeseks võimalikuks õigusjärelmiks on tema karistuse täitmisele pööramine. Seda enam, et nii nagu esimenegi kohtuaste, peab ka ringkonnakohus ebausutavaks võimalust, nagu võiks R. Alferovitš, arvestades tema varasemat käitumist, edasiselt üldkasuliku töö tegemise nõudeid täita korrektselt.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.