Liiklussüüteod

Kriminaalasi nr 1-18-10226

Kriminaalasi nr 1-18-10226 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. G.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.11.2018 kella 20.28 ajal Saare maakonnas *** maja juures isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot *** registreerimismärgiga ***- isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDM-0079 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,94 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,85 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis G.Z mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega G.Z, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus G.Z ’ile nõutud karistus: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 6 (kuue) kuulise katseajaga. Määrata, et G.Z kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kuuks) kuuks.

Kriminaalasi nr 1-18-10226 Süüdistatav G.Z andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Lisakaristuse tähendus arusaadav. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Nii nagu kokkuleppel märgitud, soovib menetluskulude ajatamist aasta peale. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välis tavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab G.Z süüdi kuriteos KarS § 424 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 lg1 sanktsiooni piiresse, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. G.Z-i riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses osalemise tasu 176,76 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisel. Vastavalt kokkuleppele määrab kohus menetluskulu G.Z-i poolt tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.