Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

kohtuotsuse kuulutamise ajaks kandmata vangistuse osa 1 aasta 8 kuu 1 päeva võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti 7 aastat 10 kuud 1 päev vangistust. Vangistuse tähtaega arvestati alates 27.06.2012. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2020. Tartu Vangla edastas 23.11.2018. a kohtule materjalid Villi Pärnala ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Villi Pärnala tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör märkis kinnipeetavat positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ning leidis, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole Villi Pärnala tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja süü suurusest oleks isiku vabastamine ennatlik. Villi Pärnala avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja midagi positiivset ka elus ära teha. Kinnipeetav selgitas, et kuritegudest on tal raske rääkida ning seda koormat on raske kanda, kuid heastada ta tehtut ei saa. Midagi positiivset ta enda kohta öelda ei oska, kuid usub, et suudab edaspidi normaalselt elada. Väidetavalt on esitatud taotlus tema üleviimiseks avavanglasse, mis näitab kinnipeetava hinnangul, et vangla toetab teda. Kõige tähtsamaks peab Villi Pärnala vabaduses töö leidmist. Kui varasemalt elas süüdimõistetu Tallinnas, siis nüüd soovib keskkonda vahetada ja jääda elama Tartu piirkonda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Villi Pärnala temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Villi Pärnalat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu seitsmendat korda. Varasemalt on teda karistatud erinevate vara- kui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Villi Pärnala raske tervisekahjustuse tekitamise eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning varguse eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning puudulikud probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on Villi Pärnala käitumine olnud valdavalt korrektne. Varasemalt on esinenud distsipliinirikkumisi, kuid kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava. Ta on osalenud nii Tallinna kui Tartu Vanglas tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige Hetk“ ning psühholoogi nõustamise. Süüdimõistetuga on läbi viidud vestlused alkoholist hoidumise teemadel. Vangla iseloomustuse kohaselt on Villi Pärnala motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma, kuivõrd ta mõistab, et alkoholi tarvitamine on üks tema kuritegeliku käitumise peamisi põhjuseid. 2(3)

Vabanemise korral asuks kinnipeetav ajutiselt elama xxxxxx asuvasse varjupaika aadressil xxxxxxxxxxxxx linn. Enne vangistust süüdimõistetul kindel elukoht puudus, ta peatus erinevate tuttavate juures. Rahvastikuregistri kohaselt on süüdimõistetul sissekirjutus Järva maakonnas Paide linnas. Vangla iseloomustusest nähtub, et Villi Pärnala on omandanud elu jooksul erinevaid kutseid ning omab töökogemust mitmes valdkonnas. Töösuhted on olnud enamasti mitteametlikud ning lühiajalised. Vabanemise korral süüdimõistetul kindlat töökohta ei ole. Puudub ka lähedaste ring, kes teda toetada võiksid. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Villi Pärnala vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ega võimalik. Eelkõige ei võimalda seda süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud, kuid ka vabanemisjärgsed elutingimused. Isiku varasemal elukäigul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastamata, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Villi Pärnala elukäigust nähtub korduv karistatus, muuhulgas väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Varasemad karistused ei ole tema elukorralduses muutuseid toonud, mistõttu ei ole kohus veendunud, et seda oleks teinud ka käesolev vangistus. Kohtu arvates püsib Villi Pärnala puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks ka vaatamata karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavatele tegevustele. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks suurendavad ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused, mis ei erine varasematest. Villi Pärnalal puudub elukoht, töökoht ning toetav tugivõrgustik. Alalise elukoha olemasolu on ka kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks. Selline elukoht kinnipeetaval puudub. Ajutise elamise võimalus varjupaigas selleks ei ole. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet, mistõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Villi Pärnala tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.