Liiklussüüteod

1-18-10231 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, ühes kuus kuulub tasumisele 36, 25 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700067828. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.Z-i süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema, 16.12.2018.a kella 06:06 paiku juhtis Rapla linnas, Eha tn 4 juures joobeseisundis (joove vähemalt 0,83 mg/l kohta väljahingatavas õhus ) mootorsõidukit Honda CRV reg nr xxxxxx. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, tema väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär üle 0,75 mg/l kohta, rikkus E.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Arvestades asjaolu, et E.Z on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada E.Z süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära päevamäära suurus 45,80 eurot), s.o. 3664 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada E.Z-ilt asuda rahaline karistus osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 305,34 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning E.Z on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud. E.Z käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

1-18-10231 karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Hinnates E.Z-i teosüüd temale etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. E.Z-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. E.Z on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut. Kohus leiab, et E.Z-i poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.