Liiklussüüteod

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

•

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

•

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

•

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista W.S-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 360€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks W.S-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada W.S-il menetluskulu 360€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 30 € kui menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99918700063372 ühele järgmistest kontonumbritest:

(makse

saaja)

viitenumbriga

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-9558, menetluskulu 17.12.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: -

Politsei- ja Piirivalveametile konfiskeerimise korraldamiseks, Maanteeametile konfiskeerimise kohaldamiseks käsutamise keelumärke eemaldamiseks ja sõidukiga registritoimingute tegemise võimaldamiseks, süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks, Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

W.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12. aprilli 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2995 KarS § 4231 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja

milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti 19.08.2018. a kella 12:35 paiku Tartumaal Elva vallas Annikoru külas Puhja-Konguta teel Konguta suunas kuni Annikoru tee 20 maja hoovini mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, pannes sellise teo toime süstemaatiliselt. Lisaks puudus tema poolt juhitud autol nii kehtiv tehnoülevaatus kui kehtiv liikluskindlustus, mis peavad liiklusseaduse alusel olema liikluses osaleval mootorsõidukil. W.S rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p-i 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt liiklusseaduse § 94 lg -le 1 võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega pani W.S toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

W.S-i süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 5. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5233 KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kellele kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks, s.o ajavahemikus 21.07.2018-20.10.2018 ning milline otsus jõustus 21.07.2018. a, juhtis 19.08.2018. a kella 12:35 paiku Tartumaal Elva vallas Annikoru külas Puhja-Konguta teel Konguta suunas kuni Annikoru tee 20 maja hoovini mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, hoidudes sellega teadlikult kõrvale nimetatud kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Sellega pani W.S toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, .so karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. KarS §-s 4231 ja §-s 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus W.S-ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 (seitset) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada W.S-ile käesolevate kuritegude eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 5. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5233 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada W.S-ile mõistetav 11 (üheteist) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 330 (kolmsada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel peab W.S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. W.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada W.S-i käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada W.S-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. Soovitatavalt on see kas „Eluviisi treening“ toetamaks tema uimastisõltuvusest vabanemist või liiklusohutusalane sotsiaalprogramm tulenevalt tema pool toime pandud kuritegude liigist. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada W.S-i käitumiskontrolli ajal alluma uimastisõltuvuse ravile, milleks ta on eelnevalt nõusoleku andnud, ning millise vajaduse on temal diagnoosinud psühhiaater. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida W.S-ile kuuluv sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX (VIN-kood: XXX) kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, mis on Tartu Maakohtu 9. novembri 2018. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-18-9016 arestitud konfiskeerimise tagamiseks. Sõiduk asub PPA Lõuna Prefektuuri kinnisel ja valvataval territooriumil aadressil Riia 132, Tartu. Sõiduki süütevõti asub Lõuna Prefektuuri laos samal aadressil. Kriminaalmenetluse kulud kokku 870,00 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. W.S töötab täiskohaga alates juunist 2018. Ta ehitab ja paigaldab mängu- ja spordiväljakuid ning ronimisseinu. Igakuiselt teenib ta kätte 600-800 eurot olenevalt töötundidest. Eelmise süüdimõistva kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskulud summas 993 eurot, mille maksmiseks on süüdistataval aega 2019. a juulini. Süüdistatav elab üürikorteris, mille eest tema kanda on üür ja kommunaalkulud kokku u 200 kuus. Süüdistataval on maksta eraisikute võlgasid, mida ta igakuiselt tasub. Enda sõnul jääb tal söögiraha igas kuus u 150 eurot. Süüdistataval enda sõnul vara ja säästud puuduvad. Sõiduki konfiskeerimine omab samuti varalist iseloomu. Süüdistatav maksis kinni konfiskeerimisele kuuluva sõiduki teisaldamiskulud Annikorust Tartusse Politsei parklasse ja sealt koju Lehola tänavasse, lisaks parkimiskulud kokku u 400 eurot, mis oli süüdistatavale suur väljaminek. Süüdistataval puudub rahaline toetus vanematelt. On ilmne, et süüdistataval puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista W.S-ilt menetluskuluna välja sundraha summas 360,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 390,00 eurot ja kaitsjatasu summas 120,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada W.S-il menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kindlaid igakuiseid osamakseid määramata. Kui kohtuistung ja kohtuotsuse jõustumise peaksid jääma 2019. a sisse ning sundraha suurus on suurenenud, siis käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud sundraha ja 2019. aastast kehtima hakkava sundraha suuruse vahe jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.

Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.