Kriminaalasi nr 1-18-9931
Eesti Vabariigi nimel 07. detsember 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi A.Q süüdistuses KarS kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
§
lg
järgi
kiirmenetluses
Süüdistatav A.Q , IK XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteo korras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada A.Q KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista seitse (7) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest tuleb A.Q-l koheselt ära kanda seitse (7 ) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantud karistuseks A.Q kahtlustatavana kinnipidamise aeg
ajavahemike
järel
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus A. Q-d süüdistatakse selles, et tema juhtis: 17.juunil 2017. a kella 8:30 paiku Tartu maakonnas Nõo vallas Uut a – Pangodi tee 3. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,23 mg/l), omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. 07.detsembril 2018. a kella 02:06 paiku Tartus, Suur-Kaar 53 juures mootorsõidukit Ford Escort Turnier reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l kohta), omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus A. Q kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli grammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus A. Q kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alam kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani A.Q toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 jä rgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale A. Q-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 kuu pikkusest vangistusest peab A.Q koheselt ära kandma 7 päeva vangistust, millest arvata maha kinnipidamiseaeg 17-18.juuni 2017. A. Q ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb viis (5) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates A.Q kahtlustatavana kinnipidamisest 07.detsembrist 2018. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada A. Q suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 6 kuud ja 23 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Q ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumis kontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite
kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää rata, et A. Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab A. Q endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna -Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määra ta, et A.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses kaitsjale määratud tasu 60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 435 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtu otsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.Q tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada A.Q suhtes tõkendina vahistamist. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik- õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A. Q menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.