lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-8748/31

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-8748/31
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-8748/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval21.09.20171-17-8748/39Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja30.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-8748

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 13. novembri 2018 määrus Jüri Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

Jüri

Laur

(ik 36309224235),

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Pärnu Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati J. Laur süüdi KarS § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. J. Laurile mõisteti liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistusaeg algas 20.08.2017 ja lõpeb 20.10.2019.
2.Tartu Vangla esitas 19.09.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega jäeti J. Laur vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused J. Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-5613/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-5941/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Maakohus peab positiivseks, et vabanemise korral on J. Lauril võimalik asuda MTÜ-sse Lootuse küla. Samas ei kaalu käesoleval hetkel eeltoodud J. Lauri positiivselt iseloomustav asjaolu, nagu kindel elukoht, üle tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
5.J. Lauri on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ja isik viibib neljandat korda kinnipidamiskohas. Kuna varasemad karistused ei ole J. Laurile mõju avaldanud, ei saa öelda, et vangistuse puhul on tegemist karistusega, mis tagaks J. Lauri õiguskuulekuse. Samuti puudub isikul toetav lähivõrgustik ja tema tutvusringkond on valdavalt kriminaalne.
6.Arusaamatuks jääb isiku ütluste ning esitatud materjalide pinnalt ka see, kas vanglas läbitud rehabiliteerivad tegevused on siiski vajalikku positiivset mõju avaldanud ning kas isik ikka teadvustab toime pandud teo raskust. Isik selgitas istungil, et sotsiaalprogrammist „Vihajuhtimine“ on kasu ning ka varasemalt oli samast programmist kasu. Seda seetõttu, et isik suutis õigel ajal pidama saada ning ilma selleta oleks karistus olnud pikem. Asja materjalidest nähtub, et isiku toime pandud tegu on üsna raske: isik on pannud noa kahe inimese kõrile, ähvardades neid tapmisega. Sellise käitumise juures ei jää palju puudu fataalsetest tagajärgedest, milliste puhul oleks tõepoolest olnud ka karistus pikem. Paraku aga ei viita selline käitumine maakohtu hinnangul siiski, et läbitud sotsiaalprogramm oleks avaldanud vajalikku mõju. Maakohtu hinnangul näitavad sellised selgitused, et isik ei teadvusta tegelikult toime pandud teo raskust ega mõista vajadust oma käitumist tõsiselt ohjeldada.
7.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et J. Lauri ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendanud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Maakohus ei ole kindel, et J. Lauri käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Laur, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist, kohaldades kaebuse esitaja suhtes ka alkoholikeeldu.
9.Maakohus on ekslikult leidnud, et J. Lauril puudub vabanemise korral toetav lähivõrgustik, kuna vabanemise korral on J. Laurile tagatud koht MTÜ Lootuse küla kümnekuulises alkoholist ja narkootikumidest taastumise programmis. Pärast Lootuse külas viibimist suundub J. Laur elama Pärnusse, kus elab tema vanem õde koos perega ja tädi ning tädipoeg. Viimased saavad J. Laurile pakkuda tuge tavaellu aklimatiseerimisel ja suhtlusringkonna leidmisel. Samuti saab J. Laur Pärnus asuda tööle.
10.Käesoleva vangistuse ajal on J. Laur läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning on täielikult aru saanud enda poolt toime pandud tegude ohtlikkusest. J. Laur on teinud enda kallal tööd ning oskab kontrollida ja taltsutada enda emotsioone. J. Laur soovib olla seaduskuulekas ja töökas ning leida endale elukaaslase, kellega rajada ühine kodu.

Ringkonnakohtu järeldused

11.Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Lauri vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
12.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, maakohus ei ole eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et J. Laur ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
13.Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks J. Laur tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka määruskaebuses välja toodu, et süüdimõistetul on tegelikkuses olemas toetav lähivõrgustik ja ta soovib oma edaspidist elu elada seaduskuulekalt.
14.J. Laur on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, käesolevat vangistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja noaga ähvardamise eest. J. Lauril on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Märkimisväärne on seegi, et J. Laur on 26 aastat oma elust viibinud kinnipidamiskohas, s.o isik alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena. J. Laur toob määruskaebuses välja, et käesoleva vangistuse ajal on ta läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning on aru saanud toime pandud kuritegude ohtlikkusest ja soovib edaspidist elu elada seaduskuulekalt. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et sedavõrd palju kinnipidamiskohas viibinud isik nagu J. Laur, on ilmselt varemgi vangistuses viibitud aja jooksul sotsiaalprogramme läbinud, kuid süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et tegelikkuses neist kasu ei ole olnud. Seega puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et seegi vangistus oleks J. Lauri mõttemaailmas midagi muutnud ja ta tõepoolest soovib edaspidist elu õiguskuulekalt elada. Samuti, mis puudutab toetava lähivõrgustiku olemasolu, siis ka varasemalt on J. Lauril olnud toetavad lähedased, kuid sellest hoolimata ei hoidnud need ära J. Lauri poolt kuritegude toimepanemist, vaid isik otsustas end ümbritseda kriminaalse tutvusringkonnaga. Seega ei ole ringkonnakohus kindel, et J. Laur tõepoolest pärast MTÜ Lootuse küla rehabiliteeritava programmi läbimist oma lähedaste juurde elama asub.
15.Kokkuvõtvalt tuleb J. Laur jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tagada J. Lauri õiguskuulekust, sest isik on orienteeritud kuritegude toimepanemisele.
16.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja