Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Lauri Rünk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.02.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-761 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Lauri Rünkile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4207 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud 19 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Lauri Rünkile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Lauri Rünki kohustati ilmuma karistuse kandmiseks Tartu vanglasse 12.03.2018. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.03.2018 ja lõpeb 02.07.2019. Tartu Vangla esitas 31.10.2018 kohtule materjalid Lauri Rünki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Lauri Rünki tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Ta nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Lauri Rünki tingimisi ennetähtaega vabastamist. Lauri Rünk avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, millega karistuse kandmise ajal tegeleb ja millised on tema plaanid vabaduses. Edasiste probleemide vältimiseks plaanib omandada juhtimisõiguse ja tegeleda alkoholiprobleemiga. Kaitsja hinnangul on isiku vabastamisel oluline arvestada, kuidas kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud, kas ta on saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid, samuti see, millised tagajärjed võivad kaasneda tema vabanemisel. Kaitsja arvates ei ole prognoos halb. Tema käitumine on vanglas olnud hea, tal ei ole karistusi, ta on töötanud ja läbinud programme. Ta lubab minna alkoholi vastasele ravile. Tal on elukoht ja töökoht ning ema toetus. Kaitsja palus taotlus rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Lauri Rünk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lauri Rünki on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglas kannab süüdimõistetu karistust juba kolmeteistkümnendat korda. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varguste eest, ka käesolevat karistust kannab Lauri Rünk varguste eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuriteod on toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu 17.05.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-174207 määratud katseajal. Ka kuritegu, mille eest Lauri Rünki viimati nimetatud kohtuotsusega karistati, oli pandud toime varasema, s.o Tartu Maakohtu 05.11.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9202 määratud katseajal. Seega kannab süüdimõistetu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid.

2 (3)

Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt. Kuriteoriskide maandamiseks on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tööhõives ning alustanud õppimist Tartu Täiskasvanute Günaasiumi 11. klassis. Tagasiside tema tegevusele on üldiselt positiivne. Väidetavalt soovib ta vabaduses saada täiendavalt abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Vabanemise korral asuks Lauri Rünk elama ema juurde. Töökoha garanteerib talle xxxxxxxxxxxxxxx Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töötanud erinevatel elualadel, kuid töösuhted on olnud lühikese kestvusega. Stabiilse sissetuleku saamine on kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades oluline. Kinnipeetaval on säilinud head suhted emaga, kes on valmis kinnipeetavat majanduslikult abistama. Kokkuvõttes ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused siiski oluliselt varasematest. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Lauri Rünki vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal alust arvata, et ta võib jätkata vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Lauri Rünkile on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Vaatamata sellele on Lauri Rünk jätkanud alkoholi tarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt kolmandat korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Lauri Rünki puhul võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva põhjal jätab kohus Lauri Rünki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Lauri Rünki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.11.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 26.11.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 165,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 165,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Lauri Rünkilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.