Liiklussüüteod

1 (4)

kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4, 8 alusel määrata Rene Ehale katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Määrus Rene Eha suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist.

Rene

Eha

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Sisse nõuda Rene Ehalt riigituludesse kaitsetasu 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot ja 72 senti advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99918700006779. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rene Eha on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.02.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11893 KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Rene Ehale 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Rene Ehale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.05.2017. a otsusega 1-17-3551 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud 26 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Rene Ehale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2018 ja lõpeb 24.05.2019. Tartu Vangla esitas 19.10.2018 kohtule materjalid Rene Eha tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Rene Eha tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Rene Eha tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Rene Eha avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning mida plaanib teha juhtimisõiguse saamiseks. Süüdimõistetu sõnul on ta praeguseks saanud aru oma vigadest, õppinud väärtustama perekonda. Vabaduses on tal olemas töökoht.

2 (4)

Kaitsja pidas oluliseks, et Rene Eha viibib vangistuses esimest korda. Karistuse kandmise ajal on tal olnud võimalus läbida koolitusi ja sotsiaalprogramme. Vangla iseloomustus on suures osas positiivne. Vabanemise korral on Rene Ehal võimalus saada juhtimisõigus, kui ta eksamid ära teeb. Rene Ehal on vabaduses sissetulek, mis vähendab majanduslikku toimetulekut mõjutavaid riske. Kaitsja nõustus vangla ja prokuröri arvamusega ning palus kohtul kaaluda Rene Eha ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rene Eha temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rene Eha on varasemalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat liitkaristust kannab Rene Eha mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning süstemaatliselt toimepandud varguste eest. Viimane kuritegu on pandud toime varasema, s.o Tartu Maakohtu 09.05.2017. a kohtuotsusega määratud katseajal. Karistuse kandmise ajal on Rene Eha riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi ning tema hinnanul on nendest kasu olnud. Rene Eha on vanglas töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, osalenud Tartu Rahvaülikoolis täiendkoolitusel „Isikuareng. Õpioskuste arendamine“ ning alustanud kutsehariduse omandamist ning saanud vabanemiseelset nõustamist. Programmide ja teiste tegevuste läbiviijate tagasiside süüdimõistetu tegevusele on positiivne. Kinnipeetav hindab adekvaatselt enda nõrku külgi. Edaspidiste seaduserikkumiste vältimiseks on Rene Eha asunud juhtimisõigust omandama ja plaanib selle viia lõpule vabanemisjärgselt. Kinnipeetava käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa. Vabanemise korral on Rene Ehal kindel elu- ja töökoht. Lähedastest toetavad elukaaslane ja lapsed. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Rene Eha vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Süüdimõistetu on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning saavutanud püsitatud eesmärke. Tema osalust vanglas pakutud tegevustes on hinnatud positiivselt. Rene Eha käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne. Eeltoodu põhjal võiks arvata, et süüdimõistetu suudab ka vabaduses kehtestatud reegleid järgida. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated seaduskuulekaks eluks on head, vabaduses on tal selleks toetav keskkond. Lisaks eeltoodule võtab kohus arvesse sedagi, et Rene Eha kannab esimest vanglakaristust ja leiab, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kuivõrd karistus on Rene Eha osas praeguseks oma eesmärgi täitnud, on kohus arvamusel, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine oleks tema puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol säilib süüdimõistetu edasise käitumise üle jätkuvalt piisav kontroll.

3 (4)

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Rene Ehale määrata katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Rene Eha ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Rene Ehale kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule määrab kohus Rene Ehale KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riske veelgi. Menetluskulud Rene Eha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.11.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas 15.11.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 78,72 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 78,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rene Ehalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.