Kohtulahend

Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 kuud vangistust. I.I kuulub ärakandmisele 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmisaja algust arvestatakse I.I kinnipidamise päevast, s.o 14.09.2016. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, 12 karistust on praeguseks arhiveeritud. Isik on sooritanud erinevaid kuritegusid vargustest ja väljapressimistest kuni kehavigastuste tekitamiseni. Iseloomustavaks ja ühiseks jooneks on selliste kuritegude sooritamine, mille puhul võib eeldada majandusliku kasu saamist. Käesolev kuritegu on varavastane. Kinnipeetav on määratud alates 20.06.2018 majandustöödele koristajaks, kuid käesoleva ajani ei ole ta tööle asunud. Tööle asumise korralduse eiramise eest on määratud praegusel hetkel 1 distsiplinaarkaristus ning teise tööle minemise korralduse eiramise osas on distsiplinaarmenetlus käimas. Kinnipeetavaga on vesteldud narkootikumide tarvitamise mõjust tema käitumisele ning analüüsitud kuritegeliku käitumise põhjuseid. Kinnipeetav on lisatud programmi Õige Hetk nimekirja, kuid see ei ole käesolevaks hetkeks veel alanud. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetav on varasemalt elanud õe E S juures aadressil xxxx. Isikul on võimalik elada ka õele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Enne vangistust elas isik koos tütre A S aadressil xxxx. Vabanedes soovib kinnipeetav üksi elama asuda xxxx . Tegemist on isiku õele ja õemehele kuuluva eramajaga aadressil xxxx. Isikul ei ole olnud ühtegi püsivat aadressi . Isikul on keskharidus, mille on omandanud alates 8. klassist vanglas. Samuti on isik läbinud enda sõnul vangla aegadel väikeettevõtte juhtimise, varustuse ja logistika kursused, konkreetset eriala omandanud ei ole. Isik tegeleb iseseisvalt saksa ja inglise keele õppimisega. Vabaduses on tööl väga vähe käinud ja ka vanglas ei töötanud palju, sest tasuga ei elatanud ennast ära ja tekkisid muud huvid, millega tegeleda. Eelnevalt on vangistuses olles loobunud pakutavast tööst. Isik on töötanud elektrimootorite mähkijana 1990. aastal xxxx. Varasem elustiil on olnud paljus orienteeritud kuritegeliku elu viljelemisele ja nii elamisele. Katseaja jooksul on isik olnud Töötukassas arvel. Kinnipeetav tegeleb enda sõnul sõprade aitamisega firma arendamisel, sealt tuleb ka mingi sissetulek. Isik soovib luua oma firma. Väidetavalt to etab isikut majanduslikult ka õde. Vanglas praegu isik tööga hõivatud ei ole, keeldudes ka edaspidi vanglas töötamisest. Isikule on vanglasse saadetud garantiikiri firmalt Xxxx OÜ, mis pakub talle vabanemisel abitöölise ametikohta. Tegemist on isiku õemehele kuuluva firmaga. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 4320 euro ulatuses, kuid ta on motiveeritud nõuded tasuma, sest tal on vabanemisel olemas töökoht. Vabanemisel on isikule materiaalseks toeks õde. Kinnipeetav soovib vabanemisel avada jälle pangakaardi ning elada seaduslikult. Kinnipeetaval käesoleval hetkel elukaaslast ei ole. Ema on surnud, isa A S elab xxxx. Kinnipeetav on varasemalt külastanud isa katseaja jooksul mitmeid ko rdi. Õde E S elab xxxx, suhted on head. Tütar A S on alates aastast 2011 olnud pidevas suhtluses ning tütart toetanud. Varasemalt koosnes suhtlusringkond valdavalt kriminaalkorras karistatud isikutest. Eestis ei ole enam inimesi, kellega isik suhtleks. Igasugused läbikäimised on aja jooksul katkenud ning isik ei soovi neid suhteid ka taastada. Vanglast endale uusi tutvusi või sõpru ei otsi. Mõjutatav ei ole, pigem on olnud ise teiste mõjutaja. Vaadates isiku varasemat karistatust on tema elustiil olnud alati riske võtte v, tagajärgedega mittearvestav, teisi ärakasutav. Alates 1997. aastast on isiku kokkupuude alkoholiga olnud väga minimaalne, katseaja jooksul ta ei tarvitanud alkoholi ning ei olnud selleks ka vajadust. On läbinud vanglas programmi

Eluviisitreening. Kinnipeetav on tarbinud kanepit, kokaiini, ecstasyt aastatel 2003 ja 2005, siis on ka korduvalt vahele jäänud. Tarbimised olid paari kuu pikkused, kuus 1-2 korda või mõni kuu veidi rohkem, pidude käigus. Isik on roolis korduvalt ainete mõju all vahele jäänud. Peale 2005. aastat ei ole enam narkootiliste ainetega kokku puutunud. Leiab, et narkootilised ained on kindlasti need, mis võivad kuriteoni viia. Praegusel hetkel on nulltolerants narkootikumide suhtes. Käesoleva vangistuse ajal on olnud unega probleeme, lisaks on liigesevalud randmetes, millele saab antud hetkel ravi. Kinnipeetav on vestelnud psühholoogiga. Austria vanglas sai pikaajalist ravi, sest kolesterool veres oli kõrge. Vägivaldne käitumine jääb aastate taha ja väidetav väljapressimine ei olnud otseselt vägivaldne. Endisel tüdruksõbral tekkisid pahandused seaduse silmis ning tüdruksõber rääkis, et kinnipeetav pressis temalt kunagi raha välja. Varasemalt ei ole isik analüüsinud toimepandud tegusid, karistusi ja elukäiku, vaid jõudis selleni alles lähiaj al. Varasemalt on ta käitunud mõtlematult ja just nii, nagu juhus on asjad kätte toonud. Praegusel hetkel leiab, et oli tol ajal noor ega mõelnud tagajärgedele. Tol ajal oli elu Eestis sootuks teine ja kambavaim oli suur. Praegusel ajal on elu teine ning ta on vastavad järeldused teinu d. Praegu leiab, et kaalub oma tegevusi põhjalikult, on kindlad eesmärgid ja soovid kuhu püüelda. Isiku sõnade kohaselt on ta piisavalt vana, et lõpetada kuritegelik käitumine. Eesmärkideks on käesoleval ajal keelte õppimine ning töötamine. Tegemist on üsna realistlike eesmärkidega, kuna kinnipeetaval on vabanemisel töökoht garanteeritud õemehe firmas abitöölisena. Soov on elada vabaduses ja saada oma elu ilma probleemideta korda. Üheks sooviks on leida uus elukaaslane. Kinnipeetav on vahetanud välja oma sõpruskonna, püüab parandada suhteid lähedastega. Isikul on mõned tuttavad, kellele vahel helistab, kuid see on pigem viisakusest. Kinnipeetaval on lähedased inimesed õe ja tütre näol ning ta ei otsi endale uusi tutvusi vangistuses. Eesmärgid on reaalsed, kuid arvestades varasemat kriminaalset käitumist , uue kuriteo risk siiski jääb. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas. Isik on jõudnud arusaamisele, et vanglast väljas on perekond ning see on rohkem väärt, kui elu vanglas. Eelmise kriminaalhoolduse ajal pani isik toime uue kuriteo Austrias. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla I.I vabastamist enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.I tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni määratud karistuse lõpuni, s.o 14.03.2020 ning lisaks KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõuetele määrata talle KarS § 75 lg 2 p -des 21 ja 4 sätestatud kohustused. I.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tööst keeldumine on seotud sellega, et tööle määramine on ebaproportsionaalne, ühele kohale on määratud 2 0 inimest ning töö on 4 päeva kuus ja sissetulekuks kuus on 84 senti. Sellega ei suuda ta kohustusi täita. Vangla ei taga talle tööd teisel alal. Tema elukohaks on xxxx, kus ta hakkab elama õemehele kuuluvas majas ja esialgu üksi. Seal on võimalik elada, peab ainult remonti tegema. Seda elukohta on käidud kontrollimas ning õde ja õemees on nõus, et ta sinna elama läheb. Töökoht on õemehe firmas, alustab ta objektidele materjalide viimisega. See töö ei ole seotud ainult xxxx, vaid on üle Eesti. Talle kindlustatakse transport liikumiseks. Tegemist on OÜ-ga Xxxx, kus ta ei ole varem töötanud. Tema elu on keeruline olnud, kuid ta soovib seda muuta. Ta on väsinud kohtuistungitest ja probleemidest, mis ta on ise esile kutsunud. Ta kindlasti täidab kõiki kriminaalhoolduse nõudeid.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbiva atamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, I.I ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira leidis, et Viru Vangla on kinnipeetava suhtes käitunud väga halvasti, kuna tema õigused on jäänud järgimata pikema aja vältel. Kinnipeetaval avanes võimalus vabaneda elektroonilise valve alla 14.11.2016, kuid vastavat taotlust ei esitatud, esitati hilinemisega ja teisel alusel, kus sooviti tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid selleks ajaks ei olnud aeg täis saanud ja kohus ei saanud seda lahendit teha. Kinnipeetavat on solgutatud ja ka nüüd, kus tal avanes tingimisi vabanemise võimalus, jäeti 14.06.2018 avaldus vangla poolt esitamata, sest leiti, et ta on oma selle võimaluse juba ära kasutanud. Kinnipeetava iseloomustuses on faktilised vastuolud, kirjas on, et kriminaalhoolduse ajal pani kuriteo toime Austrias. See ei olnud katseajal. Selle teema on kaitsealune edasi kaevanud ja selle kohta on Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 1-16-754, kus kohus on leidnud, et jääb arusaamatuks, miks kuulutati ta tagaotsitavaks ja selgub, et eelmise kriminaalhoolduse ajal uue kuriteo toimepanemine on vale. Muus osas on iseloomustus positiivne. Välja on toodud, et vangla aegadel on läbinud väikeettevõtte juhtimise, varustuse ja logistika kursused, tegeleb ise saksa ja inglise keele õppimisega, on nõus tegema erinevaid töid, kuid mitte absurdseid asju. Distsiplinaarmenetlusest nähtub, et töö on võimalik asendada õppega ja ta on nõus väljaõpet saama. Mis puudutab alkoholi ja narkootikume, siis selles osas on jutt selgem, mingit kokkupuudet ei ole olnud, 13 aastat pole ta narkootikumidega kokku puutunud. Kaitsja leidis, et kinnipeetava iseloomustus on positiivne, kuid järeldused pole haakuvad iseloomustavate seisukohtadega. Kinnipeetav on kuritegeliku minevikuga hüvasti jätnud, on kandnud üle poole oma karistusest. Käitumiskontrolli puhul on oluline anda inimesele võimalus iseseisvat elu elada vabaduses. Kui on vaja kohaldada lisatingimusi, siis võib arvestada, et ta soovis ise tööle asuda ja panna ka sellise kohustuse. Mis puudutab narkootikumide tarvitamist, siis see on nonsenss, kuna tal ei ole sellist probleemi, sellise kohustuse panemiseks peaks olema ka mingi põhjendus. Prokuratuuri seisukoha kohta lisas kaitsja, et prokurör ei ole süvenenud asja materjalidesse, kuna seisukoht ei ole argumenteeritud, mistõttu palus kaitsja jätta see tähelepanuta. Kuna kinnipeetava vabastamine on igati põhjendatud, palus kaitsja taotlus rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.I võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, on tema vabanemisjärgsed elutingimused head. Tal on vabanemisel kindel elukoht õele ja õemehele kuuluvas eramajas ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, mis omakorda vähendab uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 4300 euro, on õde nõus venda vabanemisel materiaalselt toetamata. Kinnipeetaval ei ole käesoleval ajal enam alkoholi ega narkootiliste ainetega probleeme, kuna ta ei ole neid juba pikemat aega tarvitanud ning ei kavatse enam

tarvitama hakata. Samuti on tal realistlikud eesmärgid tulevikuks ning ta ei suhtle kriminaalse taustaga tuttavatega enam ammu ega soovi ka vabanemisel nendega suhtlust taastada. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul anda I.I-le võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus I.I-le katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 14.03.2020 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p -s 4 sätestatud kohustuse. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 132 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 25.09.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Seega kuulub kaitsjatasu kokku summas 192 eurot välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 192 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 64 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.