Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2018, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-7952 (18760000092)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Kristiina Kupp süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
Kristiina Kupp (isikukood: 49206024223; elukoht: xxxxx xxx-xx xxxxxxxxx xxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega KarS § 346, 359, 213 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 1300 eurot ja vangistusega 1 aasta 6 kuud, vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 14.09.2017 määrusega katseaeg 06.05.2018; 2) Harju Maakohtu 08.01.2015 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseaeg 18 kuud; 3) Harju Maakohtu 16.09.2013 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 9 kuud 12 päeva; 4) Harju Maakohtu 09.10.2012 otsusega KarS § 404 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud 9 päeva; 5) Pärnu Maakohtu 04.04.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat 1 kuu 26 päeva; 6) Pärnu Maakohtu 18.05.2010 otsusega KarS § 121, 214 lg 2 p 1, 4, 5, 199 lg 2 p 7, 9 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 7 kuud 28 päeva katseaeg 3 aastat)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Kristiina Kupule katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Kristiina Kupp ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas –xxxxx xxx-xx xxxxxxxxxx xxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kristiina Kupule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kristiina Kupp toime pannud kuriteona narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema grupis koos Priit Puhmase (Puhmas), Jaana Kivistiku (Kivistik) ja Monika Rannaga (Rand) käitles mais 2018 suures koguses narkootilist ainet amfetamiin, mis seisnes selles, et mais 2018 omandas Kristiina Kupp jätkuva kuriteona eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 72 grammi, narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetas Viljandi maakonda Mulgi valda X asulasse ning mõne aja pärast andis sellest erinevatel aegadel ja kogustes turustamise eesmärgil edasi Jaana Kivistikule (Kivistik) ja Priit Puhmasele (Puhmas), kes omakorda andsid aine edasi Monika Rannale, kes müüs saadud narkootilise aine edasi erinevatele isikutele ning peale narkootilise aine müüki andis amfetamiini eest saadud raha Jaana Kivistikule (Kivistik) ja Priit Puhmasele(Puhmas), kes toimetasid raha edasi Kristiina Kupule (Kupp). Kristiina Kupp andis turustamise eesmärgil narkootilise aine amfetamiin edasi järgnevalt: 14.05.2018 kella 17.40 paiku Viljandi linnas 2 grammi Priit Puhmasele, kes andis sellest 1 grammi Jaana Kivistikule (Kivistik) ja 1 grammi Monika Rannale (Rand); 15.05.2018 kella 16.30 paiku Viljandi linnas 6 grammi Priit Puhmasele, kes andis sellest 2 grammi Jaana Kivistikule (Kivistik) ja 4 grammi Monika Rannale (Rand); 20.05.2018 kella 12.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxx xxxxxxx 2 grammi narkootilist ainet Jaana Kivistikule (Kivistik); 20.05.2018 kella 18.00 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas xxxxxxxxx xxxx 5 grammi narkootilist ainet Priit Puhmasele, kes andis aine edasi Jaana Kivistikule (Kivistik); 21.05.2018 kella 16 paiku Viljandi linnas xxxxxxxxx xx juures vähemalt 6 grammi narkootilist ainet amfetamiin Jaana Kivistikule (Kivistik); 23.05.2018 kella 01.30 paiku Viljandi linnas xxxxxxxxx xx juures vähemalt 20 grammi narkootilist ainet amfetamiin Jaana Kivistikule (Kivistik), kes andis aine edasi Monika Rannale (Rand); 27.05.2018 kella 12.00 paiku Viljandi linnas xxxxxxxxx xx juures 16 grammi narkootilist ainet amfetamiin Jaana Kivistikule (Kivistik), kes andis aine edasi Monika Rannale (Rand); 28.05.2018 kella 20.40 paiku Viljandi linnas juu xxxxxxxxx xx juures 15 grammi narkootilist ainet amfetamiin Jaana Kivistikule (Kivistik), kes andis aine edasi Monika Rannale (Rand). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks järgi ja karistamiseks vangistus 3 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt kantava karistusaja hulka eelvangistuses
viibitud aeg 05.07-06.07.2018, so 2 päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 aastat 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistust 3 aasta 5 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Kristiina Kupp ei pane KarS § 74 lg 3 alusel määratud 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgmina järgmisi kontrollnõudeid: 1) Elama kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx-x ; 2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata kohustuseks mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kristiina Kupu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 538,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Kristiina Kupult väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 426 eurot (s.h käibemaks). Kristiina Kupule õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 112,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Kristiina Kupu sissetulek on väga väike (uuest töökohast ei ole Kristiina Kupp veel töötasu saanud), tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps, siis on põhjendatud, et sundrahast pool, s.o 625 eurot jääb riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1051 eurot: sundraha 625 eurot ja riigi õigusabi tasu 426 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kristiina Kupp on kahtlustatavana kinni peetud 05.-06.07.2018, seega on Kristiina Kupp viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja asitõendid: CD-plaadid (8 tk) sideettevõtjalt saadud andmetega ja DVD-plaadid (2 tk) jälitustoimingu käigus kogutud teabega asuvad kriminaalasja nr 17284000387 juures. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.