Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 21. septembri 2018. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu W.G (isikukood: XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. septembri 2018. a määrus muutmata ja süüdimõistetu W.G kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks W.G-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
3.Mõista W.G-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega on W.G süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda on karistatud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati W.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20. novembri 2014. a otsusega nr 1-14-7222 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning W.G-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti W.G karistuse
kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 5. jaanuar 2016. Kohtuotsus jõustus 5. märtsil 2016.
2.Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2017. a määrusega vabastati W.G Tartu Maakohtu
18.veebruari 2016. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 5. jaanuar 2019. W.G kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma end töötuna arvele Töötukassas ühe nädala jooksul vanglast vabanemisest ja alluma ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtumäärus jõustus 25. oktoobril 2017.
16.aprillil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande W.G kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata, kuid pandi W.G-le täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohtumäärus jõustus 11. mail 2018.
4.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 10. augustil 2018 kohtule uue erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt on W.G rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks ei ole W.G suhtunud ravikohustuse täitmisesse järjekindalt, kuna on jätnud viimastele vastuvõttudele ilmumata. Varasemalt on registreerimiskohustuse rikkumise tõttu katkestatud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei ole veel alanud, kuna programmi läbiviimiseks vajalikku osalejate arvu ei ole veel koos. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepanek pöörata W.G kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
5.Tartu Maakohtu 21. septembri 2018. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja W.G-le Tartu Maakohtu 18. veebruari 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. 5.1 Kohus tuvastas, et W.G rikkus 26. juunil ja 3. juulil 2018 kohustust ilmuda kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. W.G põhjendas 26. juuni 2018 rikkumist sellega, et ta unustas kohtumise ära, ja 3. juuli 2018 rikkumist töökohustuste täitmisega. Peale selle on W.G 17. juulil 2018 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. W.G põhjendas alkoholi tarvitamist elukaaslasest lahkumineku ja poolvenna pulmadega. Erakorralises ettekandes on esile toodud sedagi, et W.G ei ole suhtunud ravikohustuse täitmisesse järjekindalt. Ettekandele lisatud vastusest teabenõudele Lõuna-Eesti Haigla AS-ist nähtuvalt on W.G programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames käinud vaimse tervise õe vastuvõtul 8. mail 2018 ja
12.juunil 2018 ning psühhiaatri vastuvõtul 29. mail 2018. 3. juulil ja 17. juulil 2018 W.G enam vastuvõttudele ei ilmunud. Telefoni teel ei ole W.G õnnestunud kätte saada ning ta pole ka ise ühendust võtnud. W.G kinnitas kohtuistungil eeltoodu õigsust, kuid selgitas, et on alates septembrist programmis osalemist jätkanud. 5.2 W.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõiki talle kohtu poolt pandud kohustusi. Selline võimalus on süüdimõistetule antud veel ka korduvalt pärast vanglast vabastamist, kui kriminaalhooldusametnik piirdus hoiatustega ja kohus jättis oma 25. aprilli 2018. a määrusega W.G karistuse täitmisele pööramata, määrates W.G-le lisakohustuse. W.G on jätkanud rikkumiste toimepanemist, vaatamata varasemate rikkumiste eest kohaldatud meetmetele. 5.3 W.G iseloomustab positiivselt töökoha leidmine ja 8. mail 2018 alkoholismivastase ravi alustamine ja selle jätkamine septembris. Need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. 26. juunil ja 3. juulil 2018 rikkus W.G registreerimiskohustust
ja 17. juulil 2018 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tegemist ei ole esmakordsete ega juhuslike rikkumistega, vaid probleeme kontrollnõuete täitmisega on esinenud kogu W.G senise katseaja vältel. Kuigi W.G loeb kõigi oma rikkumiste põhjuseks oma alkoholsõltuvust, pole kõik rikkumised sugugi sellega seotud. Registreerimiskohustuse korduv rikkumine pole olnud tingitud alkoholi tarvitamisest, vaid süüdimõistetu kohusetundetust suhtumisest antud kohustuse täitmisse. W.G varasema käitumise valguses leiab kohus, et W.G suhtes ei ole võimalik kohaldada enam kergemaid meetmeid, vaid karistus tuleb pöörata täitmisele. Kuna W.G-le on juba varem mitmeid kohustusi määratud, tema katseaeg on juba määratud karistusaja lõpuni (millest tulenevalt ei saa seda pikendada), on kohtu arvates ammendunud võimalus rakendada muid KarS § 76 lg-s 7 ettenähtud võimalusi. 5.4 Kohtu arvates ei välista karistuse täitmisele pööramist asjaolu, et Tartu Maakohtu 25. aprilli 2018. a määrusega W.G-le pandud täiendav kohustus (osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“) on käesoleva ajani täitmata ja seda mitte süüdimõistetust tingitud põhjustel. Asjaolu, et programmis osalemist ei ole W.G-le seni võimaldatud, ei vabanda kuidagi tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Alkoholi tarvitamise probleemiga on võimalik igaühel ka vabatahtlikult tegeleda ja see ei eelda mingisse programmi suunamist. Pealegi on W.G-l oma alkoholiprobleemiga olnud juba võimalik tegeleda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, kuid ta jättis selle suvel pooleli. Kohus nõustub erakorralises ettekandes avaldatud kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pooleli jätmine viitab asjaolule, et ka programm „Eluviisitreening“ ei pruugi anda oodatud tulemust. Seda enam, et W.G on varem katkestanud ka programmis „Viha juhtimine“ osalemise. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2017. a määrusest nähtuvalt on W.G-l programm „Eluviisitreening“ läbitud juba vangistuse kandmise ajal. W.G käitumine vabaduses annab tunnistust sellest, et programmis „Eluviisitreening“ osalemine ei ole talle mingit mõju avaldanud.
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse W.G kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja W.G karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist. 6.1 W.G ei hoia ega ole hoidnud käitumiskontrolli nõuetest kõrvale. Registreerimisele mitte ilmumisel 26. juunil ja 3. juulil 2018 oli tegemist inimliku eksimusega. W.G unustas seoses oma töökohustuste täitmisega kriminaalhooldusametniku juurde minemise. Ta ei rikkunud registreerimiskohustust tahtlikult. Järgnevatele registreerimistele ilmus W.G õigeaegselt ega ole hiljem registreerimiskohustust rikkunud. 6.2 Alkoholi tarvitamine 17. juulil 2018 on kahetsusväärne. W.G tunnistab alkoholisõltuvust ja on asunud selle probleemiga tegelema, astudes 8. mail 2018 programmi “Kainem ja tervem Eesti”. Vaatamata asjaolule, et 3. ja 17. juulil 2018 ei ilmunud W.G eelnevalt kokkulepitud päevadel raviasutusse, on ta siiski septembris 2018 jätkanud alkoholivastast ravi. Põhjus, miks W.G ei ilmunud 3. juulil 2018 raviasutusse, oli seotud unustamisega seoses kiireloomuliste töökohustuste täitmisega. 17. juulil 2018 ei ilmunud W.G raviasutisse, kuna tal oli eelnevalt tuvastatud alkoholijoove. W.G sai jätkata ravi septembris 2018, kuna nii psühhiaater kui ka meditsiiniõde viibisid korralisel puhkusel ning nende juures vastuvõttu ei toimunud. Uued ajad sai kokku leppida pärast meditsiinitöötajate naasmist puhkuselt ja esimene vaba aeg arsti vastuvõtule määrati 17. septembriks 2018 ning psühhiaatri juurde 9. oktoobriks 2018. 6.3 Kriminaalhooldusametniku väide, et W.G ei suhtu vastutustundlikult ravisse, on tendentslik ja meelevaldne. Kohus on lugenud tõendatuks ega ole seadnud kahtluse alla W.G poolt kohtuistungil avaldatut, s.o ravi jätkamist, ja on seda pidanud ka positiivseks asjaoluks. W.G tunnistab rikkumiste toimepanemist ja kahetseb siiralt oma käitumist. W.G leiab, et kohus ei peaks kohaldama tema suhtes kõige rangemat meedet, st karistuse täitmisele pööramist, vaid teda on võimalik mõjutada ja suunata õiguspärasele käitumisele muude meetmetega. W.G on nõus alluma täiendavatele kohustustele vastavalt KarS § 75 lg-le 3.
7.Tartu Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2018. a määrusega määrati kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohus andis kohtumenetluse pooltele 22. oktoobrini 2018 aega esitada kohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
8.W.G kaitsja esitas 22. oktoobril 2018 ringkonnakohtule taotluse asja materjalide juurde täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotlusele oli lisatud Lõuna-Eesti Haigla vastus, millest nähtub, et W.G osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“, järgib kohaldatud raviplaani ja on motiveeritud programmis osalemisega jätkama. Veel edastas kaitsja kohtule kriminaalhooldusametniku iseloomustuse, milles iseloomustatakse W.G positiivselt ning märgitakse, et W.G täidab talle pandud kohustusi ja nendega seoses probleeme esinenud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning W.G kaitsja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Nõustudes maakohtu põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, rõhutab ringkonnakohus täiendavalt järgnevat.
10.KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega näeb seadus kriminaalhooldusnõuete rikkumisele reageerimiseks ette alternatiivsed võimalused. Kuna Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2017. a määrusega allutati süüdimõistetu käitumiskontrollile katseaja lõpuni, langes ära võimalus käitumiskontrolli aja pikendamiseks. Seega oli maakohtul erakorralise ettekande lahendamisel kaks valikut: kas panna W.G-le katseajaks täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele.
11.Vaidlust ei ole selles, et W.G on rikkunud talle katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu ning kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samasisulised rikkumised olid aluseks W.G suhtes esimese erakorralise ettekande koostamiseks, milles esitatud taotluse pöörata W.G karistus täitmisele jättis Tartu Maakohus 25. aprilli 2018. a määrusega rahuldamata. Kohus leidis viidatud määruses, et W.G kohustuste rikkumist ei saanud pidada ebaoluliseks, kuid sellele vaatamata avaldas kohus lootust, et W.G käitub edaspidi teisiti. Praeguseks ajaks on selge, et W.G oma käitumist muutnud ei ole ning on jätkuvalt suhtunud kontrollnõuete täitmisesse kohusetundetult.
12.Kaitsja kaebuses on püütud W.G poolt registreerimiskohustuse rikkumist õigustada, põhjendades registreerimisele ilmumata jäämisi unustamisega. Lisaks on kaitsja esitanud ringkonnakohtule kriminaalhooldusametniku iseloomustuse, millega soovib näidata, et W.G-l ei ole pärast 3. juulit 2018 kohustuste täitmisega probleeme olnud. Iseloomustusest ilmneb, et W.G on küll käinud registreerimiskohustust täitmas, kuid samas ei ole ta alati kinni pidanud kokkulepitud aegadest, jättes kriminaalhooldaja oma mitteilmumisest eelnevalt teavitamata. Seega näitab kriminaalhooldaja iseloomustus, et W.G-l on jätkuvalt olnud probleeme kokkulepetest kinnipidamisega ning ta on kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse suhtunud kohusetundetult. Ringkonnakohtu hinnangul on äärmiselt positiivne, et Lõuna-Eesti Haigla AS vastusest nähtuvalt on W.G asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga, ent ainuüksi see asjaolu ei anna alust asuda karistuse täitmisele pööramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
13.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.W.G kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse kohta W.G seisukoha väljaselgitamisele ja kaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi W.G kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.