1-18-3900
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2018, Valga kohtumaja
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungisekretär
Kaie Kaseorg
Prokurör
Alar Häidberg (kirjalik seisukoht)
Kriminaalasja number
1-18-3900
Kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid Kaimar Parmasoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Kinnipeetav
Kaimar Parmason isikukood 38304122759; asukoht: Tartu vangla, Vabanemisjärgne elukoht puudub. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 11.03.2018 09.11.2018.
Kaitsja
Ei soovi
Kohtuistungi toimumise aeg
Kaugkohtuistung 10.10.2018
Jätta Kaimar Parmason temale Tartu Maakohtu 10.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3900 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 10.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3900 tunnistati Kaimar Parmason süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kaimar Parmason KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Kaimar Parmasonile 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Kaimar Parmasoni eelvangistuses 18.12.2017.a viibitud 1 päev karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Kaimar Parmasoni eelvangistuses viibitud aeg alates 11.03.2018.a karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 11.03.2018.a.
16.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaimar Parmasoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvariskid puuduvad. Oht seisneb teiste liiklejate tervise ja elu kahjustamises, kuid ka hetkeajendil ja grupi kaasmõjul toimepandud füüsilistes rünnetes. Ohu tõenäosus on kõige ilmsem, kui kinnipeetav liigtarvitab alkoholi ning lävib enda tavapärase suhtlusringkonnaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Tulenevalt eeltoodust, ei toeta vangla Kaimar Parmasoni ennetähtaegset tingimisi vabastamist.
Kinnipeetav avaldas, et ei soovi vabaneda. Peab määruse jõustumist ka ootama veel, ei ole mõtet. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kaimar Parmasoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kaimar Parmasoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kaimar Parmasoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kaimar Parmason kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kaimar Parmason temale mõistetud vangistusest ära kandnud peaaegu 7 kuud määratud karistusest, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt soovis kinnipeetav vabanemisel asuda elama ema juurde aadressile xxx. Samas nähtub materjalidest, et kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht, kuna kinnipeetava ema ei ole nõus poega ennetähtaegselt vabanemise korral enda juurde võtma. Ema soovib, et poeg kannaks oma karistuse lõpuni. Seega puudub isikul vabanemisjärgselt kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada.
Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaimar Parmason tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 10.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3900 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.