Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-18-4060 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Marek Lepik ́ule lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid ja konfiskeerimine - KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida Marek Lepik ́ult kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (asub hoiul EKEI keemiaosakonnas) ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. - Jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefoni iPhone 6 ja sularaha 332.86 euro konfiskeerimiseks Marek Lepik ́ult KarS § 832 lg 1 alusel. Vabastada aresti alt ja tagastada Marek Lepik ́ule Pärnu Maakohtu 31.08.2017 määrusega arestitud sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefon iPhone 6 (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) ja sularaha 332.86 eurot (kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole). - Pakend nr 1: 2 plastpudelit 0,5 l (hoiul Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) – hävitada kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 kui väärtusetud asjad. - Salvestised DVD ja CD plaatidel: 18.08.2017 asitõendi vaatlusprotokolli juurde nr 2, 01.09.2017 vara arestimise protokolli juurde nr 3, 07.09.2017 vaatlusprotokolli juurde nr 4, 14.09.2017 vaatlusprotokolli juurde - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimikute materjalide juurde. Menetluskulud Välja mõista Marek Lepik ́ult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 168 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1266 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1250 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Marek Lepik ́ul menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates novembrist 2018.a kuni oktoobrini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades summas 223,67 eurot ning viimase osamakse suurus on 223,63 eurot.

2 (10)

1-18-4060 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700053667. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 06.11.2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Marek Lepik pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis seisnes selles, et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal juulikuus 2017 omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas ja isiku käest ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku. Marek Lepik valdas ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku Pärnu linnas Tallinna mnt 84 asuvas Circkle K teenindusjaamas enda kasutuses olevas sõiduautos Lexus IS250 reg märgiga X kuni 16.08.2017 kella 18.00-ni, mil Pärnu linnas Pikk 18 asuvas Pärnu politseijaoskonnas teostati Marek Lepiku kasutuses olnud sõiduki Lexus IS250 reg märgiga X vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti sõiduki juhi kõrvalistmelt kaks 0,5 liitrist plastpudelit, milles oli kokku 650,7 grammi vedelikku ja milles sisaldus 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB). Narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 16 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB). Seega Marek Lepiku poolt käideldud narkootilise aine kogus (kokku 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihappet GHB) vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (narkojoobe saanuks ca 170 inimest). Narkootilise aine suurest kogusest, millest oleks saanud narkojoobe ca 170 inimest, võib järeldada, et suure koguse narkootilise aine pelgalt enda tarbeks omandamine ja selle valdamine ei ole põhjendatud. Seega Marek Lepik, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 (10)

1-18-4060

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Marek Lepik tunnistas end KarS § 184 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti, paludes konfiskeerimist mitte kohaldada ja M. Lepiku vara vabastada aresti alt. Kaitsja leiab, et on võimalik ja õiglane isikut karistada miinimummäära lähedase karistusega ja seda täies ulatuses täitmisele pööramata. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Marek Lepiku süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab et süüdistatava süü antud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud ja Marek Lepik on pannud toime narkootilise aine suures koguses käitlemise KarS § 184 lg 1 tähenduses. Kohtuistungil süüdistatav ei eitanud, et tema oli isik, kes valdas enda kinnipidamisel Pärnu linnas Tallinna mnt 84 asuvas Circkle K teenindusjaamas enda kasutuses olevas sõiduautos Lexus IS250 reg märgiga X 16.08.2017 ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku. Seega antud aine omamine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga, samuti ka teiste kirjalike tõenditega, nagu vallasasja läbivaatuse protokoll ja fototabelid (tl 36-40), millised tõendavad sõiduki Lexus reg märgiga X läbivaatuse käigus kahe 0,5 l plastpudeli avastamist, milles oli vedelik, mis sisaldas GHB-d; asitõendi vaatlusprotokoll 17.08.2017 ja fototabelid (tl 41-42), millised tõendavad sõidukist leitud plastpudelite, milles oli narkootilist ainet sisaldav vedelik, vaatlemist; asitõendi vaatlusprotokoll 17.08.2017 ja fototabelid (tl 49-62) tõendavad sõiduki Lexus reg märgiga X, milles asus narkootiline aine, vaatlemist. Politseiametnikust tunnistaja X on kohtuistungil andnud ütlusi (tl 149-150), et 16.08.2017 oli politseil väljakutse Pärnu linnas Tallinna mnt Circkle K bensiinijaama, kus autos pidi magama arvatavasti joobes juht. Sündmuskohal peeti kinni Marek Lepik, kes magas autos. Juhul tuvastati joobeseisund ja isik toimetati koos sõiduautoga Lexus politseisse. Auto läbivaatusel leiti 2 tk 0,5 l pudelit, milles oli viskoosne vedelik, mis reageeris kiirtestile ja millega tuvastati narkootilise aine GHB esinemine vedelikus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja kiirmenetlus otsus 10220152964754 16.08.2017 (tl 71-77) tõendavad M. Lepikul narkootilise aine kokaiin tarvitamise tunnuseid. Kohtuistungil Marel Lepik tunnistas, et oli antud kinnipidamise päeval 16.08.2017 kokaiini tarvitanud (protokoll tl 166). Puudub vaidlus ka selles, et gammahüdroksüvõihape kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval puudus eelnimetatud aine käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda eksperdi poolt ekspertiisiaktis nr 17E-AN0984 (tl 43-46) esitatud järeldustes selle kohta, et sõiduki Lexus läbivaatuse käigus leitud kahes 0,5 liitrises plastpudelis oli kokku 650,7 grammi vedelikku, milles sisaldus 273,1 grammi puhast narkootilist 4 (10)

1-18-4060 ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB). Lisainformatsioonina märgib ekspert, et on kontrollinud, et gammahüdroksüvõihape kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest nr 16-6/1236-2, 13.05.2016 (tl 47-48) nähtub, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 16 grammist gammahüdroksüvõihappest (GHB). Seega Marek Lepiku poolt käideldud narkootilise aine kogus (kokku 273,1 grammi puhast narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet) vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (narkojoobe saanuks ca 170 inimest). Seega tegemist on NPALS § 31 lg 3 kohaselt suure kogusega. Süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste on toodud NPALS § 2 p 3 ja sinna kuulub ka omandamine ja valdamine. Süüdistuses on leitud ka et narkootilise aine suurest kogusest, millest oleks saanud narkojoobe ca 170 inimest, võib järeldada, et suure koguse narkootilise aine pelgalt enda tarbeks omandamine ja selle valdamine ei ole põhjendatud. Ehk sisuliselt heidab prokurör Marek Lepikule ette, et isik ei omandanud ja vallanud narkootilist ainet mitte üksnes selle tarvitamise eesmärgil, vaid ka edasimüümiseks. Süüdistatav Marek Lepik on 09.10.2018 kohtuistungil andnud ütlusi (protokoll tl 163), et hakkas tarvitama GHB-d ja hakkas meeldima ja niimoodi ta lõppes. Tarvitas paar-kolm aastat. Tarvitamise lõpetas süüdistatav 2017.a augustikuus. Algul tarvitas paari kuu jooksul korra, lõpuks iga nädalavahetus. Poolt liitrit GHB-d oleks süüdistatav tarvitanud 2-3 nädalavahetust. Doos oli tema jaoks 3 korgitäit, umbes 15 ml korraga üks kord. 200-250 eurot maksis pooleliitrine pudel (konkreetne süüdistatava poolt nimetatud hinnavahemik vastab ka prokuröri poolt esitatud tõendis kajastatule, vt tl 49 pöördel). Narkootilist ainet ostis süüdistatav iga paari-3-4 kuu tagant. Süüdistatav kunagi kellelegi GHB-d edasi andnud või müünud ei ole. Lisaks X OÜ-s töötamisele teenis süüdistatav sissetulekut kasutatud rehvide müümisega ja laenude andmisega sõpradele. Sõiduauto Lexus ostis süüdistatav eelmise auto müügist saadud raha eest. Otsis odavamat autot ning hoidis vastava summa raha alles eelmise sõiduki müümisest. Tunnistaja X2, kes on süüdistatava X, on 08.10.2018 kohtuistungil andnud ütlusi (protokoll tl 150), et Marek Lepikul oli pikaajaline probleem seoses narkootikumide tarvitamisega (3 aastat kestev), tunnistaja oli sellega kursis ja on isegi viinud M. Lepikut haiglasse. Tunnistaja kinnitab, et süüdistatav töötas X OÜ-s ja teenis lisaraha kasutatud rehvide müümisega, samuti, et sõiduk Lexus osteti eelmise auto müügi rahast. Auto oli kirjutatud X2 nimele, et tal oleks tagatis, kui Marek Lepikuga peaks narkootikumide sõltuvusest tulenevalt midagi juhtuma (Maanteeameti vastus päringule sõiduki omandamise ja omaniku kohta tl 63-70). Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe omandamise põhjuste osas nõustub kohus süüdistatava ja kaitsja selgitustega, et vaatamata süüdistatava valdusest leitud aine kogusele, puuduvad asja materjalide juures igasugusedki tõendid, et Marek Lepik oleks vastavat narkootilist ainet kellelegi edasi andnud või müünud, ehk omandanud narkootilise aine edasimüümiseks varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistatav ja tema elukaaslane kinnitavad, et lisaks ametlikule töötamisele, tegeles süüdistatav veel ka kasutatud veoauto rehvide müügiga, samuti on süüdistatav märkinud, et andis sõpradele laene. M. Lepikult raha laenamist on kinnitanud perioodil 2013-2015 tunnistajad X3 (ütlused protokoll tl 158), X4(ütlused tl 159) ja X5 ütlused tl 162). Tunnistajad X2, X5 ja X6(ütlused tl 161), on soetanud süüdistatavalt kasutatud rehve, kõik enam kui ühe jooksu. Eeltoodu põhjal ei ole kohtu hinnangul tuvastatav ühegi tõendi põhjal, et Marek Lepik oleks tegelenud narkootilise aine müügiga. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Tuvastatud on, et Marek Lepik omandas ja valdas narkootilist ainet aine tarvitamise eesmärgil, samuti, et süüdistatav oli 5 (10)

1-18-4060 narkootilise aine tarvitamisest sõltuvuses (süüdistatava ütlused, tunnistaja X1ütlused). Kohtu hinnangul on vastupidiselt prokuröri poolt märgitule eluliselt usutav, et M. Lepik omas ainet endale tarvitamiseks. Süüdistatav on nimetanud, et soetas ainet 2-3 kuuse vahega, kuid tarvitas igal nädalavahetusel. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist süüdistatava poolt omatud narkootilise aine koguse puhul niivõrd suure ja hinnalise (maksimaalselt on koguse hinnaks kuni 500 eurot) kogusega, mida süüdistatav ei oleks võinud omandada ja vallata endale tarvitamiseks. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Marek Lepik pani kuriteo toime kavatsetult, st narkootilise aine GHB omandamine endale tarvitamiseks oli tema soov ja teadliku käitumise tulemus. Marek Lepik oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainega ja kuriteoga ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilist ainet ja sellega toime panna kuriteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Marek Lepik on süüvõimeline isik. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Marek Lepik süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavaid asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvesse võtta isiku varasemat kriminaalkorras karistatust. Eeltoodust tulenevalt, sh arvestades ühe kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti, et süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus samaselt prokuröriga, et süüdistatavale Marek Lepikule tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata Marek Lepikul 16.08.2017 - 18.08.2017.a eelvangistuses viibitud aeg. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid (isik omandas ja valdas narkootilist ainet endale tarvitamiseks) ja süüdistatava Marek Lepiku isikut (siinjuures ka isiku ja tema elukaaslase kinnitust, et Marek Lepik ei ole 2017.a suvest narkootilisi aineid tarvitanud), leiab, et süüdistatav Marek Lepiku puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Marek Lepikule piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega tuleb Marek Lepikule mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aastase pikkuse kontrollnõuetega katseajaga, määrates Marek Lepikule lisakohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viimati nimetatud kohustus aitab tagada, et Marek Lepik pikaajalise narkootikumide tarvitajana ei pöörduks vastava käitumisviisi juurde tagasi. Asitõendid ja konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel tuleb konfiskeerida Marek Lepikult kuriteo vahetuks objektiks olnud ebaseaduslikult käideldud narkootiline aine gammahüdroksüvõihape (asub hoiul EKEI keemiaosakonnas) ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus jätab rahuldamata prokuratuuri taotluse sõiduauto Lexus IS250 reg märgiga X, mobiiltelefoni iPhone 6 ja sularaha 332.86 euro konfiskeerimiseks Marek Lepikult KarS § 832 lg 1 alusel.

6 (10)

1-18-4060 Prokurör märgib, et Marek Lepiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ja elatustaseme võrdlus perioodil 2015-2017 näitab, et isik on saanud teadmata allikatest sissetulekuid vähemalt 38 269,63 euro ulatuses (isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll tl 94-101). Viidatud summa on saadud Marek Lepiku kontole tehtud sularaha sissemaksete liitmise tulemusena aastatel 2015 – 2017 (summad tl 99 p 44 ja tabelis tl 100).

1-18-4060 tagasimakset arvesse võttes lugeda reisi peale kulunuks sularaha väljamakset kokku 5375 ulatuses. Reisirahast tuleb maha arvata kontolt nähtav tagasimakse, ehk sooritada tehing 5375 – 1800 = 3575 eurot. Kui vaatlusprotokollis nimetatud ja kohtu poolt korrigeeritud reisiks kulunud sularaha summa ka Volvo müügitulust 14 235,26 eurost maha arvata (14 235,26 – 3575 = 10 660,26), jääb süüdisatavale sellegipoolest alles raha, mida ta kasutas Lexus ostmiseks ja enamgi veel. Ülejäänud raha osas on väljavõetav ja hiljem auto ostmiseks kontole tagasi kantud summa seega rohkem kui tasakaalus ning ei anna alust arvamuseks, et tagasi kantud summa oli kuritegelikku päritolu. Lisaks reisile muid süüdistatava ulatuslikke väljaminekuid antud perioodil ei ole tuvastatud, mistõttu viitega võimalike erinevate tehingute finantseerimisele kontole tagasi kantud vara kuritegelikuks pidada ei saa. Kirjeldatu põhjal tuleb asuda seisukohale, et sõiduauto Lexus omandati õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kriminaaltulu tuvastamisel tuleb legaalseks lugeda kõik vara, mis on saadud tegude või tehingutega, mille puhul ei ole tuvastamist leidnud selle saamise kuritegelik allikas (eelduslikult kuriteost). Kohus leiab, et nimetatud asjaolude pinnalt ei saa ümber lükata süüdistatava väiteid sõiduki soetamisest seaduslikest vahenditest, mistõttu konfiskeerimise kohaldamist nimetatud varaosale ei saa pidada õigeks. Tegemist ei ole olukorraga, kus vara tegelik soetusallikas oleks teadmata.

8 (10)

1-18-4060 Kohtul lasub kohustus esitatud tõendeid hinnata ning kujundada seisukoht nende usaldusväärsuse kohta. Kohus usub, et M. Lepiku kontole tehtud sularaha sissemaksete näol on tegemist vähemalt osaliselt M. Lepiku poolt kasutatud rehvide müümisest tasutud summadega. Usutav on, et rehviettevõttes töötava isikuna omas M. Lepik piisavalt spetsiifilisi teadmisi selleks, et kasutatud rehvidega kaubitseda. Tunnistajad on kinnitanud, et M. Lepik kasutatud rehve müüs. Ükski tõend vastupidist ei näita. M. Lepik hindab kasutatud rehvidest teenitud tulu suuruseks keskmiselt ca 1000 eurot kuus (ütlused tl 165) Kolme aasta perioodi peale teeks see kokku 36 000 euro ulatuses osturaha. Kuna M. Lepik tegeles kasutatud rehvide müügiga oma põhitöö kõrvalt, on ka usutav, et kõik temalt kasutatud rehve ostnud isikud ei tasunud talle rehvide eest ülekandega, vaid leidus ostjadki (eelkõige füüsilised isikud), kes tasusid sularahas. Viidatu annab selgituse, millisest allikast sularaha sissemaksed M. Lepiku kontole said tuleneda. Tunnistajad kinnitavad ka, et Marek Lepik on tegelenud intressiga raha laenamisega sõpradele. X3 on laenanud enda sõnul M. Lepikult raha ca 3 korral ning kuni 10 000 euro suurustes summades. Intress oli 4-5 % kuus. Kui tunnistaja konto oli arestitud, kandis M. Lepik laenuraha 3. isikute kontole. Näitena on esitatud maksekorraldus ülekandega summas 8000 eurot Marek Lepiku poolt X selgitusega „X raha“ (tl 144). Kuna X on istungil öelnud, et raha laenas kuni paariks kuuks, et saab konkreetset tõendit kasutada kui kinnitust, et M. Lepik on raha laenamisega tegelenud, mitte, et M. Lepik oleks teeninud vastavalt laenult perioodil 2015 – 2017 tulu. Sama kinnituse annab ka X OÜle tehtud ülekanne 19.12.2013 (maksekorraldus tl 146), mis tunnistaja X5 kinnitusel oli laen temale (ütlused protokoll tl 163). Küll aga sai R. Kirsimäe enda sõnu laenu kasutada pikemal perioodil aasta või võis ka kaks olla. Võttis laenu mõneks kuuks, aga jäi pikemaks ajaks. Kokku oli lepitud aastases intressimääras 20 %. Tagasi maksis X laenu osade kaupa, mingit kannet ei olnud. Seega saab jääda 2015.a sisse X poolt M. Lepikule sularahas laenu tagastamine summas 10 000 eurot, millele lisandus vähemalt aastane intress 2000 euro ulatuses. X4 on saanud süüdistatavalt laenu enda sõnul kuni 15 korral. Tagasi on maksnud kas sularahas või ülekandega. Laenamised olid lühiajalised ning toimusid kuni 3 aastat tagasi, ehk seega ka perioodil 2015-2017. M. Lepiku arvelt nähtub X sõnade kinnitamiseks ka mitmeid tehinguid osapoolte vahel. Nii on Marek Lepik teostanud X ülekande summas 200 eurot (tabel tl 96), Eerik Meistri poolt on tehtud Marek Lepikule ülekanne summas 1000 eurot (tl 104).

9 (10)

1-18-4060 - Salvestised DVD ja CD plaatidel: 18.08.2017 asitõendi vaatlusprotokolli juurde nr 2, 01.09.2017 vara arestimise protokolli juurde nr 3, 07.09.2017 vaatlusprotokolli juurde nr 4, 14.09.2017 vaatlusprotokolli juurde - jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaaltoimikute materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Marek Lepikult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 168 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu summas 1266 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1250 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Marek Lepikul menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates novembrist 2018.a kuni oktoobrini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades summas 223,67 eurot ning viimase osamakse suurus on 223,63 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill kohtunik

Teet Kurs rahvakohtunik

Maarja Leht rahvakohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.