1-18-8386
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2018.a, Rapla kohtumajas
Kriminaalasja number
1-18-8386 (18270000401)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
P.F süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
P.F, isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx linn; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati Viru Maakohtu poolt 30.07.2018.a KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vangistusega tingimisi 6 kuulise katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud ei ole. Tõkendit ei kohaldatud.
Kaitsja
vandeadvokaaat Indrek Sirk
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus otsustas:
1-18-8386
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
1-18-8386 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
P.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 30.01.2018 Pärnu Maakohtu poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest KarS § 424 lg.1 järgi rahalise karistusega 144 päevamäära, juhtis taas 30.09.2018 kella 04:42 ajal Rapla linnas Tallinn mnt 22 juures alkoholijoobes olles (alkoholijoove tuvastatud toksikoloogiaekspertiisiga- etanooli sisaldus veres 1,93+/-0,06)mg/g, K=2 sõiduautot Škoda Superb reg nr xxxxxx . Rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning olles eelnevalt karistatud Pärnu Maakohtu poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, pani P.F toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Prokurör tegi ettepaneku P.F süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu poolt 30.07.2018 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuulise ja 28 päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Asendada vangistus KarS § 69 lg 1, 3 kohaselt 538 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg.2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 30.01.2018 otsusega mõistetud rahalise karistusega. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on P.F kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele - elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Süüdistatava kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada P.F-i katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.F-i katseajal mitte tarvitama alkoholi. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
1-18-8386 (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.