Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 15. oktoober 2018 1-17-4171 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Severin Oja (isikukood 39103056524) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 5. septembri 2018. a määrus Severin Oja kaitsja advokaat Marit Seesmaa Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ken Kiudorf Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. septembri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Severin Ojale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Severin Ojalt Eesti Vabariigi kasuks välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 26. septembri 2017. a otsusega tunnistati Severin Oja (endine Marinitšev) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 ja § 4231 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti S. Ojale liitkaristus, suurendades Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017. a otsusega mõistetud karistust osaliselt, 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Sellest karistusest arvestati maha osaliselt kantud vangistus 2 kuud 12 päeva (tehtud üldkasulik töö 72 tundi) ja loeti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. S. Oja tunnistati KarS § 4231 järgi süüdi ka 3. märtsil, 14. aprillil ja 6. juulil 2017. a toime pandud tegudes, samuti tunnistati ta süüdi
KarS § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja S. Oja kandmisele kuuluvaks vangistuseks saadi 1 aasta 5 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 5 kuu 15 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti S. Ojale 2 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti S. Oja vangistuse kandmise aja alguseks 6. juuli 2017. Karistusaeg lõpeb 18. juunil 2020.
2.24. juulil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Oja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur S. Oja ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
3.Tartu Maakohus jättis 5. septembri 2018. a määrusega S. Oja karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus hindas positiivseks, et S. Oja hakkab elama abikaasaga ja ta saab minna tööle. Kohus märkis aga sedagi, et perekond ja tööl käimine ei ole varem S. Oja kuritegelikku käitumist ära hoidnud. Süüdimõistetu kasuks räägib ka see, et ta on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis. Samas on aga kaheldav, kas S. Oja võttis programmist õppust, kuna kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt ei taha ta alkoholist täielikult loobuda. Lisaks kõnelevad S. Oja vabastamise vastu järgmised asjaolud. Ta on sooritanud väga palju kuritegusid ja olnud korduvalt vanglas. Juba seetõttu on tõenäoline, et S. Oja paneb kuritegusid toime ka edaspidi. Varasemad karistused, sealhulgas vangistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekale teele suunanud. Tema kuritegudes on suurt rolli mänginud alkohol. S. Oja väitis kohtule, et enam ta alkoholi ei tarvita. On väheusutav, et süüdimõistetu seda lubadust täidab. Kinnipeetava iseloomustusest selguvalt andis S. Oja vanglaametnikule mõista, et ta ei kavatse alkoholi tarvitamist täielikult maha jätta. Kui tal alkoholist loobumise plaan aga siiski on, on ikkagi väga tõenäoline, et ta ei suuda seda kavatsust ellu viia. Nimelt on S. Oja alkoholi tarvitanud pikka aega ja seetõttu on loobumine äärmiselt raske. Lisaks on tema iseloomustuses märgitud, et S. Oja kognitiivsed võimed on tagasihoidlikud ja seetõttu on tal keeruline püstitatud eesmärke ellu viia, sealhulgas alkoholi tarvitamisest hoiduda. Lisaks kätkeb märkimisväärset uute kuritegude riski S. Oja impulsiivsus. Süüdimõistetu ei suuda kuigivõrd oma emotsioone kontrollida ja tihtipeale on see suutmatus viinud kuritegude toimepanemiseni. Nii võib juhtuda ka tulevikus. Seda tõenäosust suurendab S. Oja madal intellekt. Et need riskid võivad realiseeruda ka edaspidi, kinnitab vanglast saadetud info, mille kohaselt ähvardas S. Oja vanglast tehtud telefonikõnes oma venna naabrit. Kohtistungil väitis süüdimõistetu, et ähvardamist ei olnud, vaid ta palus, et venna naaber oma käitumist muudaks. Ainuüksi see, et S. Oja üritab vanglas olles n-ö kohtunikku mängida, on tema eelnevat elukäiku silmas pidades väga alarmeeriv. Kui süüdimõistetu teeks midagi sellist vabaduses vahetu suhtluse käigus, oleks vägagi tõenäoline, et niisugune „palumine“ päädiks vägivalla kasutamisega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Oja kaitsja advokaat Marit Seesmaa, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega S. Oja vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta elektroonilisele valvele.
5.Kaitsja leiab, et asja arutamisel ei lähtunud maakohus ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõttest. Nimelt ei avaldanud kohus prokuröri kirjalikku arvamust tervikuna, vaid teatas üksnes lakooniliselt, et prokuratuur ei nõustu S. Oja vangistusest vabastamisega. Süüdimõistetule ja kaitsjale ei ole teada, millistele argumentidele prokurör tugines. 2(4)
6.Kaitsja on ka seisukohal, et maakohus pööras tähelepanu ainult S. Ojat negatiivselt iseloomustavatele faktidele. Positiivsena tuleks arvestada, et S. Oja on praeguse karistuse kandmisse suhtunud täie tõsidusega. Vangistuse jooksul ei ole tal olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning täitnud viha kontrollimise teemalise töövihiku. 29. novembril 2017 alustas S. Oja õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kooli hinnangul on kinnipeetava käitumine viisakas ning suhtumine nii õpetajatesse kui klassikaaslastesse on õppeolukorda sobiv. S. Oja soov jätkata õpinguid näitab üheselt, et ta on otsustanud pöörata oma elus uue lehekülje. Seda kummastavamad on kohtu märkused kinnipeetava madala intellekti kohta. Positiivne on seegi, et S. Ojal on vabanemisel võimalus asuda tööle. Töökoht tagab süüdimõistetule alalise sissetuleku ning aitab ära hoida kuritegude toimepanemist. Ka on kinnipeetav karistuse kandmise ajal abiellunud. Abikaasal on eelnevast kooselust kolm last, kelle suhtes S. Oja täidab isakohustusi. Kinnipeetav on võtnud abikaasa perekonnanime, kuna soovib vabanedes lapsed lapsendada. S. Oja on juba astunud samme ka ühise kodu ostmiseks.
7.Kaitsja märgib, et S. Oja ei ole nõus kohtu seisukohaga, nagu näitaks uute kuritegude toimepanemise riski tema vanglast tehtud kõne venna naabrile. Kinnipeetav selgitas kohtus, et ta ei ähvardanud naabrit, vaid üksnes palus tollel venna kiusamine lõpetada. Samuti ei nõustu süüdimõistetu maakohtu järeldusega, et ta võib vabaduses hakata alkoholi tarvitama. S. Oja on nõus minema alkoholismivastasele ravile, kui kohus teda selleks kohustab. Kinnipeetav ise on aga veendunud, et ta alkoholi ei tarvitaks, kuna ta ei ole juba 14 kuud seda teha saanud ning vajadust ta selle järgi ei tunne. Süüdimõistetu ei ole vanglaametnikule väitnud, et ta ei kavatse alkoholi tarvitamisest loobuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Vastupidi, esimese astme kohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi vaadelnud kogumis ning kohtumääruse põhistused on vastuoludeta ja veenvad.
9.S. Oja on kriminaalkorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi on viis) ja ta kannab juba kolmandat vanglakaristust. Varasemad karistused ja karistushirm tema kuritegudele piiri pannud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juba süüdimõistetu kuritegelik minevik annab aluse jaatamaks suurt tõenäosust, et ta võib kuritegusid toime panna ka edaspidi. Puudub põhjus uskuda, et praegune vangistus oleks olnud eelneva kahega võrreldes oluliselt mõjusam ja S. Oja oleks (juba rohkem kui poolteist aastat enne karistusaja lõppu) muutunud õiguskuulekaks.
10.S. Oja kuritegude soodusteguriteks on olnud alkoholi tarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Nimetatud riskitegurid ei ole praeguseks piisavalt maandatud. S. Oja on kindel, et ta suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda, kui kohus talle sellise kohustuse paneb. Ringkonnakohus ei ole nii optimistlik. Isegi juhul, kui süüdimõistetu lubadus elada alkoholivaba elu on antud siiralt, tuleb arvestada, et 3(4)
iseloomustuse kohaselt hakkas S. Oja alkoholi tarvitama juba 13-aastaselt. Kuigi süüdimõistetu on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, ei ole ta varem olnud motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega on kaheldav, kas S. Oja vabaduses oma lubadusele kindlaks jääb. Vangistuses läbis süüdimõistetu küll sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid selle mõju ei saa üle hinnata. Samuti ei ole kohtukolleegium veendunud, et tulemuslikud oleksid olnud süüdimõistetu kuritegeliku käitumise maandamiseks läbi viidud teised tegevused, s.o 19. juunil 2018 toimunud vestlus suhetest ja elustiilist kuritegude kontekstis ning viha kontrollimise teemalise töövihiku täitmine. Konfliktsituatsioonides võib S. Oja endiselt käituda impulsiivselt ja läbimõtlematult.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt käsitles maakohus tõendeid ühekülgselt. Esimese astme kohus märkis ära asjaolud, mis määruskaebuse esitaja hinnangul on positiivsed, s.o vangistuse ajal abiellumise, perekonnaga seotud plaanid, võimaluse asuda tööle ning vangistuses sotsiaalprogrammi läbimise ja töövihiku täitmise. Kohus põhjendas veenvalt aga ka seda, miks need asjaolud ei vähenda S. Oja retsidiivsusriski piisaval määral. Käesoleva määruse eelmises punktis leidis ka ringkonnakohus, et programmis „Eluviisitreening“ osalemine ning vihajuhtimise-teemalise töövihiku täitmine ei loo kindlustunnet, et S. Oja käitumine on muutunud. Sarnaselt maakohtuga ei omista ringkonnakohus erilist tähendust ka süüdimõistetu võimalusele elada koos perekonnaga ja töötada. Pani ju S. Oja kuritegusid toime elades sama perekonna keskel ja käies ka tööl. Ka vangistuses õppima asumine ei ole näitaja, mis lubaks järeldada, et süüdimõistetu kuriteod ei kordu.
12.S. Oja vanglas tehtud telefonikõne kohta ei pea kolleegium vajalikuks seisukohta võtta. Kinnipeetava vangistusest vabastamine ei ole võimalik ka juhul, kui uskuda tema väidet, et kõne sisu ei olnud pahatahtlik.
13.Viimaseks märgib kolleegium, et põhjendamatu on kaitsja etteheide, mille kohaselt jättis maakohus vääralt kohtuistungil prokuröri kirjaliku arvamuse tervikuna ette lugemata. Selles arvamuses on prokurör ühe lausega märkinud, et ta nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega toeta S. Oja tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ehk siis mingit sisulist põhjendust, mida kohtuistungil ette kanda, prokuratuuri kirjalikus seisukohas polegi.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. septembri 2018. a määruse muutmata ja S. Oja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
15.S. Oja kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid S. Ojale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks, S. Ojaga kohtumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (180 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu S. Ojalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.