Kohtulahend

1 (3)

Vabariigi kriminaalseadustiku ptk 20 § 7 (1), ptk 20 § 2 (1) ja ptk 21 § 5 (1) järgi. Kohtuotsus jõustus 26.07.2016. Harju Maakohtu 16.10.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8992 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Viljar Õbeniku suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 25.05.2016 otsuse nr 16/122089 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Viljar Õbeniku poolt kuulub ärakandmisele vangistus 5 aastat. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vahistamise päev, s.o 14.10.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.10.2016. 09.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Viljar Õbeniku ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, oli arvamusel, et Viljar Õbeniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tema vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja süü suurusest. Viljar Õbenik avaldas 11.06.2018 kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et tal on vabanemise korral võimalik elama asuda sõbra xxxxxxxxxxxxxxx korterisse. Kuna kohtul andmed võimaliku elukoha kohta varasemalt puudusid, palus kinnipeetav lükata asja arutamine edasi, et nimetatud elukoha sobivust kriminaalhoolduse läbiviimiseks kontrollida. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohustas kaitsjat välja selgitama korteri omaniku kontaktandmed. Kohus palus 19.06.2018 ja 30.07.2018 kirjas kriminaalhooldusametnikul teha kindlaks, kas Viljar Õbenikul on võimalik asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx ja kas nimetatud elukoht on sobilik kriminaalhoolduse edukaks korraldamiseks. Kriminaalhooldusametniku vastuskirjade kohaselt ei õnnestunud elukohta kohtu määratud tähtaegadeks kontrollida, kuna väidetav korteri omanik xxxxxxxxxxxxxxx ei leidnud elukoha kontrolli teostamiseks sobivat aega. Hiljem ei vastanud kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele. Samuti nähtus vastusest, et korteri tegelikuks omanikuks on xxxxxxxxxxxxxxx abikaasa ning korteris elavad üürnikud. 17.09.2018 kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Selgus, et vangla kontaktisiku soovitusel on ta taotlenud elukohta aktiveerimiskeskuses Tulevik, kuid vastust taotlusele ei ole. Kaitsja kinnitas, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxon talle telefoni teel kinnitanud, et Viljar Õbenikul on võimalik elada varem nimetatud elukohas ja lubas saata selle kohta kohtule kirjaliku kinnituse. Kaitsja palus lükata asja arutamine veel kord edasi, et kriminaalhooldajal oleks võimalik kontrollida võimalikku elukohta. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja kohustas kaitsjat esitama hiljemalt 24. oktoobriks kirjalikud tõendid Viljar Õbeniku elukoha kohta, sh võtta ühendust elukoha omanikuga. Lisaks kontrollida, kas vangla on uurinud aktiviseerimiskeskuses elamise võimalust ja esitada vastavad dokumendid. Kaitsja esitas kohtule nõutud tähtajaks erinevaid dokumente, kuid korteri omaniku kinnitust selle kohta, et Viljar Õbenikul on võimalik elama asuda temale kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx nende hulgas ei olnud.

2 (3)

04.10.2018 kohtuistungil kinnitas Viljar Õbenik, et on nõus asja arutamisega ilma kaitsja osavõtuta, kuivõrd talle varasemalt riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei tööta enam advokaadina. Viljar Õbenik selgitas, et tal ei ole esitada uusi andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta ning ta saab aru, et tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole praegu võimalik. Ta palus kohtul määrata seaduses sätestatust lühem tähtaeg, mille järel vangla peab kohtule esitama uuesti materjalid. Vahepeal soovib ta aktiivselt tegeleda elukoha otsimisega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viljar Õbenik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole Viljar Õbeniku vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik ja seda eelkõige tulenevalt tema vabanemisjärgsetest elutingimustest. Süüdimõistetul puuduks kindel elukoht. Käesoleva menetluse jooksul on kinnipeetav avaldanud võimaliku elukohana sõber xxxxxxxxxxxxxxa elukaaslasele kuuluva korteri. Vaatamata nii kohtu kui süüdimõistetu kaitsja korduvatele järelepärimistele ei ole korteri omanikult olnud võimalik saada kirjalikku nõusolekut, mis kinnitaks, et Viljar Õbenikul on võimalik aadressil xxxxxxxxxxxxxxxa asuvas korteris elada. Kindla elukoha olemasolu on isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks. Olukorras, kus isikul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning puudub võimalus tema vabastamiseks. Eelneva põhjal jätab kohus Viljar Õbeniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Võttes aluseks KrMS § 426 lg 2 määrab kohus, et Tartu Vanglal tuleb materjalid Viljar Õbeniku tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamiseks esitada kohtule uuesti 4 kuu möödudes käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul on Viljar Õbenikul võimalus pöörduda vastavate vanglaametnike poole ja paluda kaasabi ning aktiivselt tegeleda endale vabaduses elukoha leidmisega, et kohtul tekkiks võimalus ka sisuliselt hinnata tema ennetähtaegse vabanemise võimalust. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, 2, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.