Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 09.08.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Heiki Pukka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 03.02.2017. a kohtuotsusega tunnistati Heiki Pukka süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. Karistusest loeti kantuks 2 päeva (02.02-03.02.2017) eelvangistust ning lõplik kandmata karistusaeg jäi 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades Heiki Pukka 10-kuuliseks katseajaks käitumiskontrollile. Pärnu Maakohtu 28.02.2018. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Heiki Pukkale Pärnu Maakohtu 03.02.2017. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Karistuse kandmise algus oli 09.04.2018. a ja lõpp on 06.02.2019. a. Heiki Pukka kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kahel korral juhtinud joobes olekus mootorsõidukit. Kuritegude asjaolud on sarnased ja ka

tegude soodustegur, alkohol, on sama. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad ning tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava. Taasühiskonnastavate tegevuste näol on isik läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb alates 05.06.2018 tööhõives. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras kahekordse elumajaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Ema on andnud enda nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel isikul kindel töökoht puudub. Kinnipeetav on enda sõnul töötanud kogu elu, pikki töötuse perioode olnud ei ole. Omab oskusi ehitajana, peamiselt ongi teinud just ehitustöid. Isik töötas ka enne vanglasse sattumist. K-raha andmetel isikul võlgnevusi ei ole. Heiki Pukka taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Heiki Pukka vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et Heiki Pukka võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Heiki Pukka isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi sõltuvuse tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvus alkoholist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Heiki Pukka tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Heiki Pukkale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning

on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Heiki Pukkal olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Heiki Pukka, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.