lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-7635/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-7635/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
26.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1012
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-7635

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatav lahend

Riigiprokuratuuri 17. septembri 2018 määrus Andres Kelkka kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Andres Kelkka (ik 39611072232), taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Andres Kelkka taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 17. septembri 2018 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.14.08.2018 esitas A. Kelkka Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotletakse Viru Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 120, 121 ja 324 alusel. Väidetavalt kasutasid 08.08.2018 vanglaametnikud A. Kelkka suhtes ebaseaduslikult füüsilist jõudu – rusikalöögid pähe, jalalöögid kehasse ja solvangud kinnipeetava aadressil. Ühtlasi avaldas A. Kelkka, et vanglaametnikud võtsid ära temalt ka kõik asjad, jättes kambrisse vaid madratsi ja padja, millest tingituna A. Kelkka külmetas ja tundis ennast haigena.
2.Viru Ringkonnaprokuratuuri 24.08.2018 teatisega nr 18740000105 jäeti asjas kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Kokkuvõtvalt leidis Viru Ringkonnaprokuratuur, et kinnipeetav A. Kelkka lõi ise

oma õigusvastase käitumise ja korraldustele mitte-allumisega olukorra, kus vanglaametnikel tuli kasutada tema suhtes füüsilist jõudu ja ohjeldus-meetmena käeraudade paigaldamist. Nimelt kattis A. Kelkka korduvalt kinni kambris oleva videokaamera, keeldus selle puhastamisest, käitus vanglaametnike suhtes agressiivselt, ründas neid jalalöökidega ning sülitas nende pihta. Just eeltoodust tingituna olid ametnikud sunnitud kasutama A. Kelkka suhtes füüsilist jõudu ja vahetut sundi. Ka A. Kelkka kambris olev lina võeti temalt ära põhjusel, et viimane ei kasutanud seda eesmärgipäraselt, vaid kattis sellega korduvalt kinni kambris oleva videokaamera.
3.Samuti ei ole Viru Ringkonnaprokuratuuri hinnangul leidnud tuvastamist, et A. Kelkka suhtes oleks kasutatud liigset füüsilist jõudu või tekitatud raskeid tervisekahjustusi. Seega ei ole vanglaametnikud toime pannud KarS § 121 või § 291 järgi kvalifitseerivaid süütegusid. Prokuratuuri hinnangul oli kinnipeetava suhtes jõu kasutamine seaduslik ja proportsionaalne, kuna leebemate vahendite kasutamise võimalused olid ennast ammendanud ja kinnipeetav ei allunud endiselt vanglaametnike korduvatele korraldustele eemaldada videokaameralt seda varjavad esemed. Abiprokurör märkis, et soovitud eesmärgi saavutamisel lõpetati koheselt kinnipeetava A. Kelkka suhtes jõu kasutamine, käerauad eemaldati, meditsiiniosakonna töötaja kontrollis kinnipeetava terviseseisundit, fikseeris vigastused ning kogu tegevus protokolliti. Ühtlasi leidis prokuratuur, et vanglaametnike tegevuses ei ole ka KarS § 120 või § 324 ega ühegi teise koosseisu tunnuseid.
4.31.08.2018 esitas A. Kelkka kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles Viru Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist.
5.Riigiprokuratuuri 17.09.2018 määrusega jäeti A. Kelkka kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuur leidis, et vanglaametnikud lähtusid A. Kelkka suhtes füüsilise jõu kasutamisel vangistusseaduse sätetest, kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja takistas vanglaametnikel kohustuste täitmist. Nimelt ei allunud A. Kelkka korduvatele korraldustele puhastada ära kambris olev kaamera, kusjuures pärast seda, kui vanglaametnikud olid kaamera ise ära puhastanud, kattis kinnipeetav selle taas esimesel võimalusel kinni käepäraste vahenditega nagu paberid ja riideesemed. Kaamera puhastamiseks kambrisse sisenenud vanglaametnikud olid ohutuse tagamiseks sunnitud kasutama kilpi, milles suunas asus agressiivselt meelestatud A. Kelkka sooritama jalalööke. Kui A. Kelkka ohjeldati käeraudadega, püüdis kinnipeetav korduvalt ametnike suunas sülitada. A. Kelkka lõi ise enda käitumisega tahtlikult olukorra, kus tema suhtes oli tarvis kasutada füüsilist jõudu ja erivahendit ning Riigiprokuratuuri arvates oli vanglaametnikel õigus vangistusseaduse alusel agressiivselt ja pidurdamatult käituva A. Kelkka suhtes füüsilise jõu ja erivahendi (käeraudade) kasutamiseks.
6.Riigiprokuratuur leidis, et vanglaametnike poolt kasutatud vägivald jäi vajalikkuse piiridesse ka proportsionaalsuse mõttes, olles eesmärgi täitmiseks vajalik. Eesmärgi saavutamisel lõpetasid vanglaametnikud koheselt jõu kasutamise, kusjuures füüsilise jõu kasutamine protokolliti ja meditsiiniosakonna töötaja poolt fikseeriti tervisekontrolli käigus tuvastatud vigastused ning osutati esmaabi.
7.Kokkuvõtvalt leidis Riigiprokuratuur, et Viru Vangla ametnike käitumises ei ole A. Kelkka kaebuses kirjeldatud juhul sedastatavad KarS § 291 (võimuliialdus), KarS § 324 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine), KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) või KarS § 120 (ähvardamine) järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnused.
8.Riigiprokuratuur ei rahuldanud kaebaja taotlust talle advokaat määrata, sest eelnevalt pole teada, kas soovitakse Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. Kui seda soovitakse, siis peab kaebaja riigi õigusabi taotlema kohtult. -2-

Taotlus riigi õigusabi saamiseks

9.23.09.2018 esitas A. Kelkka ringkonnakohtule taotluse temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuna soovib vaidlustada Riigiprokuratuuri 17.09.2018 määrust.

Ringkonnakohtu seisukoht

10.Ringkonnakohus jätab A. Kelkka taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt tuleb õigusabi andmisest keelduda, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
11.Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et vanglaametnike tegevuses puuduvad kuriteotunnused ning A. Kelkka suhtes kasutatud füüsiline jõud ja vahetu sund oli tingitud tema enda agressiivsest käitumisest ja korraldustele mitte-allumisest (vt käesoleva määruse p 5). Riigiprokuratuur on õigustatult viidanud VangS §-dele 66, 67 ja 71, s.o vanglas viibiv kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma ametnike seaduslikele korraldustele. Agressiivselt meelestatud kinnipeetava vastu võib vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Nimelt ründas A. Kelkka enda kambrisse sisenenud ametnikke jalalöökidega ja sülitas nende pihta, kusjuures ametnike kambrisse sisenemise põhjuseks oli asjaolu, et A. Kelkka ei allunud vangla sisekorraeeskirjadele, s.o kattis enda kambris oleva kaamera kinni käepäraste vahenditega ja keeldus selle puhastamisest. Ka kambris olev lina võeti A. Kelkkalt ära, kuna viimane ei kasutanud seda eesmärgipäraselt. A. Kelkkale on juba korduvalt selgitatud, et tema suhtes füüsilise jõu ja vahetu sunni kasutamine oli tingitud tema enda agressiivsest käitumisest, füüsilise jõu kasutamine oli tulenevalt vangistusseaduses sätestatust õigustatud ning jäi proportsionaalsuse piiridesse. Samuti ei ole asjas leidnud tuvastamist, et A. Kelkka suhtes oleks kasutatud liigset jõudu või tekitatud raskeid tervisekahjustusi. Seega ei ole vanglaametnike tegevuses KarS § 120, § 121, § 291 ja § 324 ega teiste kuritegude koosseisulisi tunnuseid.
12.Tuginedes eeltoodule, leiab ringkonnakohus, et A. Kelkkale tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda, kuna puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vanglaametnike tegevuses on kuriteokoosseisu tunnused, millest tulenevalt A. Kelkka võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselt vähesed.
13.Tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab Tartu Ringkonnakohus A. Kelkka taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

Tiit Lõhmus

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.