Liiklussüüteod

alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 24. septembrist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse P.G selles, et tema, olles 17.06.2013 karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega, katseajal, juhtis 22.09.2018 kella 18:09 paiku Valga vallas Sooru külas Sooru- Piiri tee 1-l km-l M1 kategooria mootorsõidukit Audi A4 (reg.nr xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,78 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF0020. Antud teoga rikkus P.G liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani P.G toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse P.G selles, et tema, olles juhtinud 06.01.2018 ja 14.05.2018 mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, katseajal, süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, olles alkoholijoobes, juhtis 22.09.2018 kella 18:09 paiku Valga vallas Sooru külas Sooru - Piiri tee 1-l km-l M1 kategooria mootorsõidukit Audi A4 (reg.nr xxx). Antud teoga rikkus P.G LS § 69 lg1 ja lg 3 ning § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kes on joobeseisundis, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta

isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani P.G toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava P.G , tema kaitsja Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg-s 2 ja §-s 4231 ettenähtud kuriteo eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 10 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 24. juuli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 27 päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse P.G karistuse kandmise aja alguseks 22.09.2018, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest ning P.G vahistatakse kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. P.G ei oma mootorsõiduki juhtimise õigust. 2 (3)

Kohtu seisukoht P.G on end talle inkrimineeritavas kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb P.G KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et P.G puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi liiklusalaseid kuritegusid. Kohtu hinnangul esineb ka oht, et P.G võib asuda talle määratud vangistuse kandmisest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb P.G vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 22.09.2018, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 375 euroni ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot (kokku 435 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud kogu ulatuses tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

kohtunik Roman Levin

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.