Kriminaalasi nr 1-16-9203
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. september 2018. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-9203
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Evelin Merilaine (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Maksym Karakai tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; isikukood: 38108180276; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2018. a (kaugkohtuistung)
Jätta Maksym Karakai temale Harju Maakohtu 05.12.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9203 mõistetud ja Harju Maakohtu 31.08.2017. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 05.12.2016. a otsusega tunnistati Maksym Karakai süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati Maksym Karakai eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Maksym Karakai ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Maksym Karakai ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati Maksym Karakaid mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati Maksym Karakaid otsima endale töökoha kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustati Maksym Karakaid mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased). KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Maksym karakaid osalema sotsiaalprogrammides. Harju Maakohtu 31.08.2017. a määrusega pöörati täitmisele Maksym Karakaile Harju Maakohtu 05.12.2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2017. a ja lõppeb 27.08.2019. a. Vangla toetab Maksym Karakai tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub kinnipeetava emale, kes elab käesolevalt nimetatud aadressil üksinda. Kriminaalhooldusametniku andmetel on elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik on andnud nõusoleku korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Maksym Karakai tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Maksym Karakai ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
Süüdimõistetu Maksym Karakai selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
Käesolevaks ajaks on Maksym Karakai temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Maksym Karakai andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Maksym Karakai vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Maksym Karakai emale, kes elab käesolevalt temale kuuluvas korteris üksinda. Korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Maksym Karakai vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
ka registreerimiskohustust. Harju Maakohtu 29.08.2017. a määrusega kuulutati Maksym Karakai tagaotsitavaks. Seega on Maksym Karakaile korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid Maksym Karakai ei kasutanud talle antud võimalusi. Seega ei ole kohtu arvates mingit põhjust olla veendunud, et Maksym Karakai oleks karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma. 3.2 Kohus peab positiivseks Maksym Karakai käitumist karistuse kandmise ajal. Maksym Karakail puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas viibimise ajal on Maksym Karakai osalenud tööhõives, läbinud riigikeele õppa A1 tasemel ning osalenud sotsiaalprogrammis Jõud muutuda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt diagnoositi Maksym Karakai 14.09.2017. a remissioonis olevaks, mistõttu ei paigutatud teda sõltlastele mõeldud eluosakonda. 3.3 Vabanemise korral on Maksym Karakail kindel elukoht oma ema juures aadressil Õismäe tee 102-124, Tallinnas. Kuigi kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetava lähedase olemasolu, suurendab tagasilanguse riske kahtlematult Maksym Karakai tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist ning seda vaatamata asjaolule, et Maksym Karakai on teadlik, et tagasilanguse vältimiseks tuleb loobuda endisest tutvusringkonnast. Kuigi Maksym Karakai hinnangul tal enam narkootikumide tarvitamisega probleeme ei esine ja ta teadvustab endale täielikult tagasilanguse riske, peab kohus oluliseks, et veebruaris 2017. a tekkis Maksym Karakail siiski lähedase isiku surma tõttu ühekordne tagasilangus. Lisaks nähtub Maksym Karakai selgitustest, et ka narkootikumidega seotud süüteo pani ta toime oma sõbrale teenet osutades. Seega peab kohus eriti oluliseks, et Maksym Karakai mõtleks eriti hoolega läbi, kuidas vältida oma endist tutvusringkonda, et maandada sel moel tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab ka oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Maksym Karakail tagatud majanduslik toimetulek. Töökoha olemasolu võimaldab Maksym Karakail saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Ka Maksym Karakai ise on kohtule kinnitanud, et varasemalt on ta kuritegusid sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuna tal ei olnud töökohta. Lisaks on Maksym Karakai teadlik asjaolust, et igapäevaselt tegevuses olemine aitab vältida tagasilangusi, kuid vaatamata sellele teadmisele ning Maksym Karakaile korduvalt antud võimalustele, ei ole Maksym Karakai suutnud endale töökohta leida. Maksym Karakail puudub vabanemise korral Eesti Vabariigis töökoht. K-Raha andmetel on Maksim Karakail seisuga 19.07.2018. a rahalisi nõudeid ligikaudu 2202 euro ulatuses ning vabanemisfondis üksnes 3,53 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.