Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kriminaalmenetluse kulud Jaagup Krolli menetluskulud on: 1) sundraha 1250 eurot (KrMS § 179 lg.1 p.2); 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 297,60 eurot ja riigi õigusabi kulu 57,60 eurot; (KrMS § 175 lg.1 p.4); 3)ekspertiisikulu 84 eurot; 4)joobe tuvastamisega tekkinud kulu 36 eurot. Kokku on Jaagup Krolli menetluskulud

1725,20 eurot.

KrMS § 180 lg.3 alusel jätta pool sundrahast, s.o. 625 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 57,60 eurot riigi kanda. Ülejäänud kriminaalmenetluse kulud (sundraha 625 eurot, ekspertiisiasutuse kulu 120 eurot ja kaitsjatasu 297,60 eurot, kokku summas 1042,60 eurot panna Jaagup Krolli kanda ja mõista temalt välja riigi tuludesse.

Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud kokku 1042,60 eurot tuleb Jaagup Krollil tasuda 1 aasta ehk 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetega. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Kohtuotsusega koos antakse Jaagup Krollile välja maksedokument menetluskulu tasumise kohta riigi tuludesse Rahandusministeeriumi kontole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus on vaidlustatav eraldi KrMS 15.peatüki sätete kohaselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20.07.2018.a. saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses Jaagup Krolli süüasi KarS § 184 lg.2 p.2- § 25 lg.2 järgi. Jaagup Krolli (Kroll) süüdistatakse selles, et tema - tellis interneti kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 18.05.2017 enda nimele ja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx narkootilise aine omandamise eesmärgil 10 perforeeritud marki, mis sisaldasid lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid; LSD; LSD-25); Kuritegu jäi lõpule viimata Jaagup Krolli tahtest olenematutel põhjustel, kuna temale adresseeritud narkootiline aine peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 18.05.2017 toestatud postisaadetise läbivaatuse (läbivaatuse akt nr 17LA0054801-1) käigus kinni ja võeti ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Lüsergiinhappe dietüülamiid kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määrusenr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. LSD puhul piisab vähemalt 10-le inimesele joobe tekitamiseks 10 margist, mistõttu on Jaagup Krolli poolt tellitud 10 margi puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. - tellis interneti kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 06.02.2018 enda nimele ja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aine omandamise eesmärgil 2,43 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 91 %

metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, milles on 84,1% metüleendioksü-metafetamiini (edaspidi MDMA). Seega sisaldus aines 1,86 grammi MDMA-d. Kuritegu jäi lõpule viimata Jaagup Krolli tahtest olenematutel põhjustel, kuna temale adresseeritud narkootiline aine peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 06.02.2018 teostatud postisaadetise läbivaatuse (läbivaatuse akt nr 18LA0681251-1) käigus kinni ja võeti ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Metüleendioksümetafetamiin (MDMA) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. MDMA puhul piisab vähemalt 10-le inimesele joobe tekitamiseks 1,4 grammist, mistõttu on Jaagup Krolli poolt tellitud 1,86 grammi MDMA puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega. Sellega pani Jaagup Kroll toime KarS § 184 lg 2 p 2 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine korduva suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse.

Süüdistatava kaitsja esitas kohtule kaitseakti. Üldmenetluseks määratud kohtuistungil 19.09.2018 esitati ja uuriti tõendeid. Kohtulike tõendite uurimise lõppfaasis tegi kaitsja ettepaneku pidada kokkuleppeläbirääkimisi. Prokurör nõustus. Kohtuistungil 18.09.2018 esitas prokurör kohtule kokkuleppe, mis on süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri poolt allkirjastatud. Prokurör taotles asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetlusena. Kohtule esitati kokkulepe. Menetlusosalised taotlesid minna üle asja lahendamisele kokkuleppemenetluses. Kohus määras: jätkata asja lahendamist kokkuleppemenetluses ja anda Jaagup Kroll kohtu alla kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitas kokkuleppe sõlmimise käigus käsitletut, põhjendas kokkuleppe sisu ja taotles kohtuotsuse tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel. Süüdistatav Jaagup Kroll kinnitas kokkuleppega nõustumist, kokkulepe on talle arusaadav ja ta on sellega nõus. Ta osales läbirääkimistel vabatahtlikult. Kohtulahend teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava Jaagup Krolli kaitsja palus kokkuleppe võtta aluseks kohtulahendi tegemisel. Kokkulepe on seaduslik ja põhjendatud, süüdistatava vaba tahe. Kokkulepe Süüdistatava Jaagup Krolli, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt prokurör palub kohtus Jaagup Krolli süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 -25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 7 ja 87 lg 1 p 6 alusel allutada Jaagup Kroll käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Jaagup Kroll peab täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Jaagup Krolli käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Kriminaalmenetluse kuludena on kokkuleppes kirjas KrMS § 175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale kohtuistungil osalemise eest makstav tasu, mille summa ei ole veel teada, KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha 1250 eurot, KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 84 eurot ja joobe tuvastamise kulu 36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 1⁄2 sundrahast (so 625 eurot) ja kaitsja sõidukulud riigi kanda. Ülejäänud kriminaalmenetlusekulud (sundraha 625 eurot, ekspertiisiasutuse kulud 120 eurot ning kaitsjale kohtuistungil osalemise eest makstav tasu) tuleb Jaagup Krollil tasuda 1 (ühe) aasta jooksul.

Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et süüdistav Jaagup Kroll tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus. Süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ja faktilisi asjaolusid kinnitavad toimikus olevad tõendid, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatav kinnitab, et on süüdistusest aru saanud. Hinnates toimikus olevaid tõendeid KrMS § 306 nõuete alusel, saab konstateerida, et on olemas alused süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale esitatud süüdistuses. Puutuvalt kokkuleppekohasesse mõjutusvahendisse märgib kohus, et Jaagup Kroll on isik, kelle suhtes on karS § 87 sätestatud mõjutusvahendite kohaldamine võimalik ja põhjendatud. Valitud mõjutusvahend- allutamine käitumiskontrollile üheks aastaks on kohane ja vastavuses toimepandud teoga. Jaagup Kroll ei ole varem karistatud ja valitud mõjutusvahendi kohasus nähtub ka kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kohtueelsest ettekandest. Sotsiaalprogrammis osalemise määramine jääb kriminaalhooldusametniku otsustada. Kohtuotsus on võimalik teha sõlmitud kokkuleppe alusel. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda osalisel. Kohus peab

põhjendatuks KrMS § 180 lg.3 alusel jätta osa menetluskulusid riigi kanda, seda eri arvestades sundraha suurust. Muus osas mõista menetluskulud välja süüdistatatavalt. Tegemist on esimese astme kuriteoga, mistõttu sundraha on KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o. käesoleval ajal 1250 eurot. Lisanduvad kaitsja riigi õigusabi tasu ja kulud kohtus 297,60 eurot- tasu ja 57,60 eurot sõidukulu. Kohus peab põhjendatuks ja võimalikuks jätta riigi kanda kaitsja sõidukulu. Kaitsja tasu 297,60 eurot välja mõista süüdistatavalt. Lisanduvad KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulu 84 eurot ja joobe tuvastamise kulu 36 eurot. Seega kokku Jaagup Krolli menetluskulu 1725,20 eurot, millest riigi kanda jääb 682,60 eurot ja Jaagup Krolli kanda 1042,60 eurot. Need kulud tuleb Jaagup Krollil tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõuistumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Kohus viitab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus on vaidlustatav eraldi KrMS 15.peatüki sätete kohaselt. Koos kohtulahendiga antakse süüdistatavatele kätte dokument rekvisiitidega kulude tasumise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.