Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-11174

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Peep Havikule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

PEEP HAVIK, isikukood 36308264214, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.10.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

30.08.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4

RESOLUTSIOON

Jätta PEEP HAVIK’u suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Peep Havikule ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Peep Havikule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega tunnistati Peep Havik süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 – KarS § 22 lg 3 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole elukohta, kuna elukaaslasega on suhe katkenud ja korter müüki pandud. Tal ei ole vabanemiseks plaane, soovib xxxx kolida. Kunagi ta töötas xxxx, tal olid firmad seal. Ta ei tea isegi, kas saab xxxx hakkama, kuid loodab saada. Vanemad on surnud, tal endal lapsed täiskasvanud, pojaga suhtleb, kuid tütrega mitte. Selgitab, et M-L J tal suhteid ei ole, kuna ta on juba uue mehe leidnud ja lapse sünnitanud. Prokuröri hinnangul on formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks olemas. Kuna isikul puudub xxxx elukoht, ta kavatseb xxxx elama minna, vangla on jätnud määramata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuse ja muud asjaolud ning puuduvad lähedaste kontaktandmed, siis sellest tulenevalt ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Prokurör palub jätta vangla taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Peep Havik tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetavat on ka varem, Harju Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud süüdi KarS § 255 lg-s 1 js § 214 lg-s 2 sätestatud tahtlike kuritegude toimepanemises, mille eest mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 14.10.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et isik elas enne vangistust koos elukaaslasega korteris, mis praeguseks on võõrandatud ning suhe elukaaslasega on samuti lõppenud. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib minna elama ja tööle xxxx. Tal on võimalik peale vabanemist pöörduda xxxx valla sotsiaalosakonda ja taotleda elukohta ning esialgu on tal võimalus ööbida xxxx kodutute öömajades, kuid tegemist ei ole kindla elukohaga. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Peep Haviku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.