Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-3247

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Laas

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla karistusjärgse otsustamiseks

Süüdimõistetu

JEVGENI VARLAŠIN, isikukood 38405232213, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

materjalid Jevgeni Varlašinile käitumiskontrolli kohaldamise

Karistuse kandmise algus 30.03.2015 ja lõpp 30.09.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg

30.08.2018, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4

RESOLUTSIOON

Jätta JEVGENI VARLAŠIN’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Varlašinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Jevgeni Varlašinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega tunnistati Jevgeni Varlašin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase

katseajaga ning katseajaks allutati Jevgeni Varlašin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 1 sätestatud lisakohustust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 24.01.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, Jevgeni Varlašinile mõistetud karistuse ning edasiselt selle KarS § 74 sätete alusel tingimuslikult täitmisele pööramata jätmise osas ning tegi nimetatud osas uue otsuse, millega mõistis Jevgeni Varlašinile KarS § 200 lg 2 p-de 4,5,7,8 järgi karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra kestuseni 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 6 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Jevgeni Varlašinile 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.03.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole elukohta, kuna plaanib sõita Rootsi tööle. Tal on keevitaja eriala ning seal on keevitajaid vaja. Algul elab tuttavate juures ja siis vaatab edasi. Enne vanglat on töötanud kalurina ja ehitusel. 20.09.2018 on pooleliolevas kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimine kohtus ning karistuseks saab tingimisi rahalise karistuse. Selgitab, et läks isaga riidu, mistõttu ei taha isa teda enda juurde elama. Isa aadress on märgitud, et ta saaks kirju ja postisaadetisi kuskilt kätte. Ta on endisest abikaasast lahutatud, korter on maha müüdud. Tal on räägitud Rootsis elava tuttavaga, kes lubas kindlustada talle elu- ja töökoha. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava osas olemas kõik eeldused karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamiseks. Teda on süüdi mõistetud röövimise eest, mis ei eelda eelnevat karistust. Materjalidest nähtub, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldaja iseloomustab, et isikul puudub Eestis kehtiv elukoht ja isa juurde ta keeldub minemast, väites, et on isaga riius. Enda jutu järgi plaanib ta elama minna Rootsi ja asub seal ka tööle. Kuna isikul puudub Eestis elukoht, siis puudub ka alus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, sest elukoht on selle kohaldamise üheks tingimuseks. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab. et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda