Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata N.S-ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.S tunnistati Viru Maakohtu 17.11.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel karistati 8 kuu 27-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati

karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi N.S täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustustmitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmu N.S registreerimisele (12.06.2018). Seletust ei ole saanud võtta kuna hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. 07.12.2018 oli N.S-ile tutvustatud ja selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Politseist on saadud info: 15.04.2018 kella 18.39 paiku saime väljakutse aadressile xxx, kus kiirabi soovis meile üle anda tugevas alkoholijoobes isiku, kuna oma jalul ta ära minna ei saa ja oma nime ei ütle. Isikuks osutus N.S ik.: XXX. Toimetasime teda koju xxx 15.04.2018 kell 16:54 on registreeritud politsei menetlusinfosüsteemis nr.3100180171575 selle kohta, et xxx linn aia juures pingi alla lamab meesterahvas. Lamavaks isikuks osutus kriminaalhooldusalune N.S ik.XXX. Isik toimetatud koju aadressile xxx. Selle rikkumise kohta on tehtud KK Hoiatus. Hooldusalune pidi tulema registreerimisele 12.06.2018, kuid ei tulnud. 12.06.2018. Helistas hooldusaluse ema ja teavitas, et N.S on kodus ja alkoholi ei tarvita, kuid on nii haige, et ei saa liikudagi. Oli palunud emal helistada kriminaalhooldusametnikule ja määrata uus aeg. Registreerimise uus aeg 26.06.2018, kohale ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik vestles telefoni teel hooldusaluse emaga, kelle sõnul poeg joob ja ust kellelegi lahti ei tee, käis kohal ka politsei, kuid ust ei avanud. Talle oli 27.06.2018 saadetud kutse tulla registreerima 03.07.2018, kuid ei tulnud. Saadetud 04.07.2018 teine kutse tulla registreerima 06.07.2018 ei tulnud. Ta helistas 06.07.2018 kriminaalhooldusametnikule, et ei saa tulla kuna pole bussi sõiduraha Jõhvi sõiduks. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et bussisõit on tasuta. Hooldusalune selgitas, et tal on peale alkoholi tarvitamist väga paha olla ja ei saa tulla. N.S eirab teadlikult kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja ei ilmu registreerimisele. Läbiviidud motiveerivad vestlused nõuete täitmise kohta ei ole andnud tulemusi. Pannes katseajal jätkuvalt toime rikkumisi on N.S näidanud soovimatust elustiili muutmiseks. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata N.S ́ile määratud reaalne vangistus täitmisele. 19.07.2018 kohtuistungil selgitas süüdimõistetu N.S , et tunnistab rikkumisi, on alkohoolik, soovib minna alkoholivastasele ravile. Kohus määras lükata istung edasi 25.07.2018le (tl 87), et anda N.S’ile võimalus alkoholivastase süsti tegemiseks. 25.07.2018 kohtuistungil teatas N.S , et alkoholivastase süsti tegemine võtab aega, on järjekord. Kohus määras lükata istung edasi 12.09.2018-le (1.08.2018-st pidi kohtunik minema puhkusele kuni 9.09.2018). 25.07.2018 esitas kriminaalhooldusosakonna juhataja Siiri Bork teate, et samal päeval tuvastati N.S’il alkoholijoove 0,483 ml/l (tl 90). 31.07.2018 tuvastati N.S ’il alkoholijoove 0,921 mg/l (tl 94).

12.09.2018 kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Lisas, et 28.08.2018 ja 4.09.2018 ei ilmunud N.S registreerimisele. Süüdimõistetu seletas, et vahepeal varastati temalt ära raha ja mobiiltelefon, seetõttu ei saanud minna süsti tegema (raha ei olnud). 28.08.2018 ja 4.09.2018 ei tulnud registreerimisele, sest oli haige, oli alkoholimürgitus. On alkohoolik, palus anda veel üks võimalus ja lubas, et nüüd läheb ja teeb alkoholivastane süst. Esitas individuaalse tööotsimiskava töötukassast.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata N.S-ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalhooldusametniku esitatud registreerimislehelt (tl 69) nähtub, et N.S on mitmel korral jätnud ilmumata registreerimisele, millega rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud registreerimisnõuet. Tuvastatud on ka korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Süüdimõistetu ka ise tunnistab, et on alkoholisõltlane. Kohus on kahel korral lükkanud istungi edasi, andes N.S ’ile võimaluse alkoholivastase ravi läbimiseks, kuid selle võimaluse jättis N.S kasutamata. Tema väited rahaliste vahendite puudumisest ja raha varastamisest on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Järjekordne erakorralise ettekande arutamise edasi lükkamine viiks süüdimõistetul karistamatuse tunde tekkimiseni, sest ka vahepeal, kohtuistungite vahel on N.S jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ja ei ilmunud registreerimisele. Süüdimõistetu peab ka ise olema motiveeritud ja tegema vastavaid jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks ja sõltuvusest vabanemiseks ning selle tegemata jätmist ei saa õigustada vaid oma haiglusliku seisundiga (st alkoholisõltuvusega, alkoholismiga). Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus N.S-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.S on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi ning näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Arvestades N.S-i senist katseaja kulgemist ja käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma. Kohus peab katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määraist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks. Kohus leiab, et N.S on rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.