Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9619 tunnistati Roman Dubov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1⁄3 võrra ning kohus karistas Roman Dubovi vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis Roman Dubovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2015 otsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis Roman Dubovile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.04.2015 otsuse järgi täielikult ärakantud karistuse ning Roman Dubovil kuulus lõplikult ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati Roman Dubovile mõistetud karistus 595 tunni üldkasuliku tööga ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Roman Dubovi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ettenähtud kohustusi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2017 määrusega pöörati täitmisele Roman Dubovile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9619 mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus luges karistusest kantud Roman Dubovi poolt tehtud üldkasuliku töö ning Roman Dubovil kuulus ärakandmisele 1 aasta 7 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohus luges Roman Dubovi karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja. Kohtumäärus jõustus 31.08.2017. Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Dubovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades Roman Dubovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), ei toeta Roman Dubovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Roman Dubovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Dubovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Roman Dubov, et ta sooviks vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega, sest see motiveeriks teda mitte edaspidi sooritama uusi kuritegusid. Tal olid tol ajal probleemid narkootikumidega ja tekkisid probleemid perega, mistõttu olid tal närvid läbi. Ta arvas, et parem on istuda vangis. Nüüd on ta saanud aru, et parem on olla kodus koos perega. Vabanemise korral peaks tal olema töövõimetuspension kuna tal on diagnoositud xxxx ning ka tema vanaema aitaks teda. Töökoha püüaks ta leida koheselt. Juhul kui tal peaks tekkima soov tarvitada uuesti narkootikume, siis võiks ta minna rehabilitatsioonikeskusesse või tugigruppi, et sellest sõltuvusest vabaneda. Samuti toetaksid teda vanemad. Vanglas on Roman Dubov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis õpetas, et elada saab ka ilma narkootikumideta. Praegusel hetkel on ta keevitaja elukutsest loobunud, sest kursus lõpeb augustis, aga tema vabaneb mais. Ta valis endale abikoka eriala, kuna see kursus lõppeb mais ja vabaduses saaks ta erialast tööd.

Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldab, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Roman Dubovi puhul uue kuriteo toimepanemise protsent väga kõrge ning sellest tulenevalt vangla ja prokurör ei toeta isiku vabastamist. Samas nähtub, et kinnipeetava vangistus on möödunud edukalt – distsiplinaarkaristusi ei ole ning isik on läbinud 2 sotsiaalprogrammi, mis on talle positiivselt mõjunud. Sotsiaalprogrammide läbimine ja nende mõju kinnipeetavale on asjaoludeks, mis aitavad isikul varasemast käitumisest teha järeldusi ning vabaduses hakkama saada. Kuigi Roman Dubovil võivad olla eluasemega probleemid, leiab kaitsja, et kõnealune asjaolu ei tohiks saada takistuseks isiku vabastamisel. Roman Dubovil on võimalik saada majutust kodutute varjupaigas ning taotleda kohalikust omavalitsusest korterit. Probleeme võib olla ka esialgse sissetulekuga, kuid Roman Dubovil on lähedasi, kes on nõus teda aitama. Roman Dubov võib leida ka tööd. Roman Dubovil on olemas motivatsioon loobuda narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest, mistõttu oleks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume asjakohane. Asjakohane oleks isiku vabastamisel kohaldada ka sotsiaalprogrammi, mis aitaks isikul resotsialiseeruda. Kaitsja leiab, et Roman Dubovil on võimalik kanda edasine karistus ära vabaduses. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Dubov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Roman Dubovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Roman Dubovile on korduvalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning teda on üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (šokivangistus, kriminaalhooldusele allutamine, üldkasuliku töö määramine), kuid isik ei teinud temale mõistetud karistustest piisavalt järeldusi, sest isik jätkas kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab Roman Dubov vanglas karistust seetõttu, et isik ei võtnud järjekordselt tõsiselt temale tingimisi mõistetud karistust ning kohus pööras temale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kohus leiab, et Roman Dubov on oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ning kriminaalhooldus ei ole olnud tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks ning ei avalda isikule positiivset eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et Roman Dubovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks eeltoodule on Roman Dubov täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ja läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning agressiivsust käsitleva sotsiaalprogrammi „Viha Ohjamise treening“. Eelnevalt nimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Roman Dubov on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Samas ei saa kohus mööda vaadata kinnipeetava iseloomustuses märgitud fakti, et Roman Dubovi suhtes on varasemalt mitmel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid agressiivse käitumise, enese ohtu seadmise ja vangla vara lõhkumise tõttu. Eeltoodu peegeldab kinnipeetava madalat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei soodusta kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Roman Dubovil

puudub käesoleval ajal kindel vabanemisjärgne elukoht. Roman Dubov ise on avaldanud oma vabanemisjärgseks elukohas xxxx (xxxx), kuid kohus rõhutab, et öömaja ei saa samastada kindla elukoha olemasoluga. Vangla on lisaks märkinud, et Roman Dubov võib eluaseme küsimusega pöörduda SA Narva Linnaelamu poole munitsipaaleluruumi saamiseks või kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekuses. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et süüdlane on kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Alalise elukoha puudumise korral ei ole aga võimalik teostada isiku üle kriminaalhooldust. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole kohtule uusi andmeid kindla elukoha olemasolu kohta aga edastatud, siis tuleb kohtul asuda seisukohale, et isikul puudub kindel alaline elukoht, kus isik saaks alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Roman Dubov on korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid (varguseid) ning tema toimetulekut vabaduses on läbivalt mõjutanud ka narkosõltuvus. Kohus hindab positiivselt, et Roman Dubovi vanaema on valmis vabanemise korral Roman Dubovi materiaalselt toetama. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses võivad mõjutada ka tasumata rahalised nõudeid ning ametliku tööstaaži puudumine. Kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses võib mõjutada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Roman Dubov võib alkoholijoobes teha impulsiivseid otsuseid, muutuda agressiivseks ning kasutada vägivalda. Lisaks on kinnipeetava toimetulekut vabaduses mõjutanud läbivalt narkosõltuvus. Karistusregistrist nähtub, et Roman Dubovi on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi, tema suhtlusringkonnas on narkootikume tarvitavaid isikuid.. Eelnevat arvestades ei saa kohus alahinnata riske seoses alkoholi ja narkootikumidega. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei saa olla täielikult veendunud, et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub kohtul kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Roman Dubovi vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 10.09.2018 kohtumäärus 1-16-9619 jõustus 10. novembril 2018. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.