Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (4)

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viktor Podkolodnõi on Harju Maakohtu 27.09.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-167774 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisetud 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 14.04.2014. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 28 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 12.05.2016. a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Viktor Podkolodnõi kinnipidamisest, s.o alates 12.05.2016. a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.09.2020. 10.07.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Viktor Podkolodnõi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on edastanud kohtule kirjalikult seisukoha Viktor Podkolodnõi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Prokuröri arvates peaks süüdimõistetu vaatamata mitmetele negatiivsetele asjaoludele (süüdimõistetud isik, kuriteo toimepanemise asjaolud, kehtivad distsiplinaarkaristused) tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastama. Prokurör on arvamusel, et Viktor Podkolodnõi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Viktor Podkolodnõi avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milliseid rikkumisi on esinenud. Selgus, et sotsiaalprogramme ei ole tal veel õnnestunud läbida, kuna need hakkavad hiljem. Ta on valmis neid vabaduses läbima. Süüdimõistetu avaldas, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused ja plaanid. Vangistus on tema arvates olnud piisav, et muuta suhtumist narkootikumide tarvitamisse. Kaitsja leidis, et kinnipeetava vabastamine on võimalik. Tema kandmata karistus on veel üsna pikk, kuid teda on karistatud alles teist korda. Elektroonilise valve tingimused on täidetud, tal on vabaduses võimalus asuda tööle. Kaitsja arvates tuleks kinnipeetav vabastada, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll 14 kuuks, samuti elektrooniline valve 4 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Viktor Podkolodnõi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ning see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetava emale ning seal elavad ema endine elukaaslane ja nende poeg, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Viktor Podkolodnõi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Podkolodnõid on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning mõlemal korra rahvatervisevastase süüteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, eest. Käesoleva kuriteo pani süüdimõistetu toime varasema kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 14.04.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3025, määratud katseajal. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootikumide tarvitamine. Vangla iseloomustusest selgub, et kinnipeetav on marihuaanat suitsetanud alates 16. eluaastast. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on soov saada majanduslikku kasu. Ka karistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetav suutnud kehtestatud korrast kinni pidada. Tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust ja Tartu Vangla 04.10.2017 käskkirjaga nr 6-1/963 on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, mis lõpetati 13.11.2017 käskkirjaga nr 6-1/1116. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise põhjuseks oli tõsine konflikt kaaskinnipeetavaga. Kinnipeetava riskikäitumisega tuleks vanglas veel tegeleda. Talle on individuaalse täitmiskava kohaselt karistuse kandmise ajal ette nähtud mitmeid tegevusi, mis peaksid maandama temast tulenevaid kuriteoriske. Praeguseks on ta õppinud riigikeelt ning määratud tööle, kuid teised individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused ei ole veel alanud. Süüdimõistetu on kohtuistungil avaldatu kohaselt muutnud oma suhtumist narkootilistesse ainetesse, kuid vangla hinnangul ei mõista isik jätkuvalt, millist kahju ta enda käitumisega (nii endale kui teistele) tekitab. Süüdimõistetul on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning pere toetus. Siiski ei suurenda head vabanemisjärgsed elutingimused tema väljavaateid seaduskuulekaks toimetulekuks, kuna tema vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Viktor Podkolodnõi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Viktor Podkolodnõi pani samalaadse kuriteo toime juba teistkordselt ning seda varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Ka oma käitumisega vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu näidanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, mistõttu püsib tema puhul oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Lisaks seab reegleid eirav käitumine range režiimiga kinnipidamisasutuses kahtluse alla süüdimõistetu soovi ja võimekuse täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid vabaduses. Seega on kohtu arvates Viktor Podkolodnõi vabastamine praegu ennatlik. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist, läbida kuriteoriske maandavaid tegevusi ning käituda edaspidi rikkumisi toimepanemata. Seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võis põhjendatud olla. Menetluskulud Viktor Podkolodnõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.08.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 28.08.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,08 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,08 eurot.

3 (4)

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Podkolodnõilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.