Liiklussüüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Mikk Viibergi selles, et tema, olles eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 31. märtsil 2018 kella 02.55 paiku Võru linnas Tartu tänaval mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx, olles eelnevalt tarvitanud metamfetamiini ja amfetamiini, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. See on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus Mikk Viiberg liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Mikk Viiberg toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Mikk Viibergi, tema kaitsja juristi Feliks Luiksaare ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Mikk Viibergile KarS § 424 lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kaks

kuud vangistust võrra ja mõistetakse Mikk Viibergi liitkaristuseks kaks aastat kaheksa kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena Mikk Viibergilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kaitsja nõustus kohtuistungil kokkuleppega. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Mikk Viiberg KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot (kokku 837 eurot). Süüdistatava kaitsja palus kohtuistungil jätta kohtul see menetluskulu osaliselt riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole see võimalik. Nimelt tuleb KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi märkida kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. See tähendab seda, et kokkuleppeläbirääkimiste ese on ka menetluskulud. Praegu on lepitud kokku, et menetluskulud jäävad täies mahus süüdistatava kanda – nagu KrMS § 180 lg 1 üldreeglina sätestabki. Seetõttu ei saa kohus niisugusest kokkuleppest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb 837 eurot vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Sellega soostusid kohtuistungi lõpus ka M. Viiberg ja tema kaitsja. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 tuleb Mikk Viibergil tasuda menetluskulud ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.